Õpilasfirma - hea ettevalmistus tulevikuks

Aasta eest otsisid britid üles 400 erineva aastakäigu õpilasfirmade õpilast, nende kõrval vaadeldi teist 400-liikmelist kontrollrühma, kes ei olnud programmi läbinud. Osa vastanuist olid hiljuti kooli lõpetanud, osa aga juba oma tööelu lõpusirgel.

Uuringu tulemused olid hämmastavad. Imestust ei tekitanud see, et õpilasfirma tegijad olid eakaaslastest kaks korda sagedamini loonud ettevõtte ja ka juhtisid seda. Üllatas, et õpilasfirma programmi läbinute teenistus oli teistest kolmandiku võrra kõrgem ka palgatöötajatena ja nad olid oma karjääris märkimisväärselt edukamad. Õpilasfirma noortel on olnud ka kergem esimest töökohta valida, kuna nad teavad, millised on nende oskused ja huvid.

Et õpilasfirma läbinud on hiljem edukamad ja õnnelikumad töötajad, tuleneb minu arvates otseselt sellest, et nad tajuvad paremini ettevõtja võimalusi ning panuse ja hüvitise suhet. Oluline on ka positiivne suhtumine ettevõtlusesse ja ettevõtjasse, mis võimaldab end töökohal paremini tunda ja realiseerida. Õpilasfirma programm on õpetanud meeskonnatööd ja juhtimist, teistega arvestamist, aga ka enese kehtestamist, vastutust ja kohusetunnet. Seda kõike läheb eduks vaja mistahes töökohal.

Eestis läbib sel aastal õpilasfirma programmi ca 5% selleealistest noortest. Noored osalevad õpilasfirmade laatadel nii Eestis kui ka mujal Euroopas, kus paistavad silma aktiivse müügi ja hea suhtlemisoskusega. Euroopa ettevõtlusõppe aasta suursündmus on igasuvine võistlus, kus Eesti on juba viiel korral olnud kolme parima seas, 2009. aastal tunnistati Eesti õpilasfirma Roheline Jälg isegi Euroopa parimaks.

Mis siiski takistab? Õpilasfirmade programmi levikut ja noorte ettevõtlikkuse arendamist takistab eelkõige koolijuhtide hirm uue õppeaine ees. Kuid õpilasfirma programmiga alustanud koolid on sellest sageli leidnud tuge ka teistele õppeainetele. Õpilasfirmas edukas püsimatu noor on mitmelgi korral leidnud pärast eduelamust motivatsiooni teistegi ainete õppimiseks ning mõnigi kool, mis pole eriti silmatorkav akadeemilistes ainete, on õpilasfirmaga endale nime teinud.

Uus õppekava on senisest märkimisväärselt enam ettevõtlust toetav, kuid noored ei tea, et soovi korral pakub see neile võimaluse õpilasfirma programmiga tegelda. Veel vähem teavad sellest lapsevanemad, kelle hääl aga võib olla kooli valikutes otsustav.

Inglismaa tulemused võiksid meid panna mõtlema ning ettevõtlike inimestena ka tegutsema oma laste ja uue põlvkonna õnnelikuma tuleviku nimel.