„Meile on väga tähtis, et meie hästi toimiv palkade kujundamise süsteem, mille aluseks on kollektiivlepingud ja tööjõu osapoolte koostöö, püsiks ka edaspidi. See on meil hoidnud palgatõusud vaos ning taganud hinnastabiilsuse ja majanduse stabiilse arengu,“ ütles Borg, märkides, et Rootsi ei taha palgapoliitikat uuesti politiseerida.
Hoopis teised on meeleolud Taanis, kus nii valitsus kui mitmed majanduseksperdid toetavad europaktiga liitumist.
„Võiksime väga hästi ka ei öelda, kuid arvestades seda, et Taani kroon järgib euro liikumist, saadaks see väga kummalise signaali, kui me ütleme, et tahame järgida mingit euroalast erinevat majanduspoliitikat,“ ütles Danske panga peaökonomist Steen Bocian ajelehele Börsen. „Väga veider oleks selle paktiga mitte liituda.“
Taani rahandusminister Claus Hjort Frederiksen ongi juba öelnud, et tahab Taanis kehtestada mitme aasta peale eelarvekulutuste ülempiiri, mis kehtiks nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste jaoks.
„Toetan igati seda ettepanekut, mis aitaks stabiliseerida avaliku sektori rahandust,“ ütles Taani keskpanga juht Nils Bernstein.
Taani peaministri Lars Lökke Rasmusseni sõnul ei ole europakt vastuolus Taani mudeliga. Vastupidi, seal seatakse Taani paindlikku tööturu mudelit (flexicurity) ka teistele eeskujuks.
„Me ei müü euroaktis osaledes maha ei oma isikupära, vabadust ega palgakõneluste pidamise viisi. Sel põhjusel tahame nüüd selle nimel tööd teha, et Taani paktiga liituks,“ ütles Rasmussen.
Euroala riikide peaministrite vahel sõlmitud kokkuleppe n.ö pehmendatud variandi järgi otsustab iga riik ise, kuidas ühiselt seatud eesmärgid saavutatakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!