Eesti Vabariik on Eesti kohtus võrdsem kui teised

Mida see praktikas kaasa toob? Näiteks seda, et kui ettevõtja soovib esitada hagi riigi vastu 100 000 euro nõudes, peab ta tasuma riigilõivu 6391,16 eurot. Riik sarnaselt hagilt riigilõivu tasuma ei pea. Juhul, kui esimese astme kohus ettevõtja hagi rahuldab ja summa riigilt välja mõistab, on viimasel võimalus kohtuotsus ilma mis tahes lõivuta vaidlustada. Riik võib kogu kolmeastmelises kohtusüsteemis tsiviilasjades hüperaktiivselt vaielda ja vaidlustada ilma, et ta peaks kunagi muretsema riigilõivu või kassatsioonikautsjoni pärast.

Selle eelisseisundi tulemusena on riik kohtus hüperaktiivne vaidleja ega sõlmi kompromissi isegi siis, kui kohtunik konkreetse ja põhjendatud kompromissiettepaneku teeb. Teiseks võib märgata, et teatud riigiasutused on eraõiguslike lepingute rikkumisel sageli palju riskialtimad kui ettevõtjad.

Olukord on põhiseadusevastane. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti on põhiseaduses öeldud, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Nagu näha, on riik eraõiguslikus vaidluses teistest siiski võrdsem. Väljapääsuks sellisest ebavõrdsest olukorrast võib olla riigile eelisseisundit andvate seaduse sätete põhiseadusele vastavuse vaidlustamine kohtumenetluses. Isik, kes selle vaidluse ette võtab, osutab tõenäoliselt suure teene endale ja teistele kaaskannatajatele.