Betoonkarkass jääb meelde vastupidava ning tulekindlana

Hind varieerub. Tellijal tekib tihti küsimus, kumb lahendus tuleb odavam, kas monteeritav või monoliitne. Monoliitbetoonkonstruktsioonide juures on kolm võrdselt olulist komponenti - raketis, armatuur ja betoonisegu, mille maksumusest kokku kujunebki konstruktsiooni hind. "Raketiste paigaldamine, armatuuri sidumine ja betoonivalu ehitusobjektil on kindlasti töömahukam, kui seda on tehases elementide valmistamine," selgitab Suitslepp. "Monteeritavate karkasshoonete ehitamisel on tööjõukulu ehitusobjektil kindlasti väiksem, samuti ollakse vähem sõltuvuses halbadest ilmadest, valmiselemendi hind on betoonisegu hinnast aga mitu korda kallim, lisandub veel kulu tõstetehnika kasutamise eest." Suitslepa sõnul praktiseeritakse monteeritavat betooni rohkem tööstus- ja tootmishoonete ehitamisel, monoliitkonstruktsioone aga kasutatakse enam elu- ja büroohoonete rajamisel ja seal on väga tähtsal kohal võimalikud fassaadilahendused.

Arhitektidele mänguruumi. "Monoliitbetoon annab arhitektidele ja projekteerijatele palju vabamad käed," kinnitab ta. "Meie tarnitud betoonist valminud karkasshoonetest on heaks arhitektide töö näiteks Tammsaare ärikeskus - seal saime hakkama peaaegu kõikide korruste valul 42meetrise betoonipumbaga."

ASi Tartu Maja Betoontooted müügi- ja turundusdirektor Mai Mitti hinnangul kindlustab betoon ruumides stabiilse temperatuuri, samuti isoleerib hästi müra: "Tegemist on ka kodumaise materjaliga - tsement, liiv, killustik või kruus kui olulised betooni täitematerjalid koos veega on toodetud Eesti maavaradest." Mitt lisab, et tehases valminud raudbetoonelemendid on läbinud range kvaliteedikontrolli. "Suur pinnaviimistluste valik ja nende tehaseline kontrollitud valmimine tagab suurepärase arhitektuurse tulemuse," leiab ta. "Ja sõltumatus ilmast võimaldab lühemat ehitusaega."

"Betoon on oma pika arengutee jooksul kujunenud enamaks kui lihtsaks tsemendi, vee ja täiteaine seguks," märgib E-Betoonelement ASi turundusdirektor Mart Arro. Arro sõnul on algselt kandekonstruktsioonide ehitamiseks mõeldud materjal praeguseks leidnud laialdast kasutamist ka ehitiste arhitektuuris ning fassaadipindade ilmestamisel.

Võimaldab energiat säästa. Üheks eeliseks on tema sõnul energiasäästlikkus. "Kogu elutsükli vältel moodustab küte märkimisväärse osa kogu hoone ekspluatatsioonikuludest," kinnitab Arro. "Betooni suur soojusmahtuvus võimaldab luua stabiilse ja mugava sisekliima ning kuna hoone on hästi isoleeritud ja ilmastikukindel, siis on hooldus-, kütte- ning jahutuskulud madalamad." Ta lisab, et tänapäeval on võimalik toota kuni 30 cm paksuse soojustuse kihiga fassaadielemente.

"Õige soojustusmaterjali valikul võimaldab see saavutada seinapaneeli U arvu väärtuseks 0,09 W/m2K," toob Arro näite. "See loob head eeldused betoonelementide kasutamiseks madala energiatarbega hoonetes või passivmajades."

Arro räägib, et tänu betooni iseloomulikule võimele absorbeerida õhumüra, on müranivoo betoonmajades oluliselt väiksem võrreldes kergkonstruktsioonist ehitistega. "Heli absorbeeriva ehk neelava betoonikihiga kaetud raudbetoonelemente kasutatakse tihti mürabarjääridena kiirteede ääres," ütleb ta. "Löögimüra edasikandumine konstruktsioonivõngetena on suurema osa materjalide puhul paratamatu ja selle vastu võitlemise meetodid kulukad. Massiivsetes konstruktsioonides nagu betoon, sumbuvad konstruktsioonivõnked kiiremini."

Elementidest majakarp valmib kiiresti. "Tavalise eramaja paneelide paigaldamisele kulub vähem kui kaks nädalat," toob Arro näite. "Paneelid valmivad kinnises, kontrollitud keskkonnas."

Arro kinnitusel on monteeritava betooni abil on võimalik suhteliselt lihtsalt saavutada ka pikki sildeid.

"See omakorda suurendab ruumi avarust ning jätab valikuvabaduse ruumiplaneeringu valikul, sest kandvate vaheseinte hulk on väga väike," teab ta. "Näiteks kui mõne aja möödudes tekib soov hoone ruumilahendust muuta, siis on lihtne mittekandvad vaheseinad lammutada ning ehitada uued."