Euroopa Keskpank tõstis intressimäära
Neljapäeval euroala intressimäärasid arutanud Euroopa Keskpank otsustas esimest korda 2009. aasta maist euroala enim jälgitud baasintressi määra muuta ning tõsta see 1,25% tasemele.
Otsus oli ootuspärane – sellist sammu prognoosisid kõik 57 agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikut.
Lisaks tõstis keskpank laenamise püsivõimaluse intressimäära 1,75 protsendilt 2%-le ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendilt 0,50%-le.
Märtsi algul intressimäärade tõusule vihjates ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, et kindlasti ei käivitu sellega veel terve tõusutsükkel. Investorid paraku arvavad teisiti – aasta lõpuks rehkendab turg euroala enim jälgitud baasintressi määra tõusuga 1,75%-le, vahendas agentuur Bloomberg.
„Oleme täiesti kindlalt intressimäärade tõusutsükli alguses,“ kommenteeris Frankfurt Trusti osakonnajuht Christoph Kind. „Turg eeldab, et aasta pärast on intressimäärad tõusnud 2,25%-le – see kätkeb endas ikka head mitut intressimäärade tõusu.“
Euroopa Keskpanga ametnikud eelistavad kõneleda intressimäärade „normaliseerimisest“ ajal, mil inflatsioon kiireneb. Samas võib intressimäärade tõstmine tugevdada eurot ja teravdada võlakriisi euroala äärel, kus äsja sai Portugalist kolmas riik, mis Euroopa Liidult päästepaketti palus.
Tänase intressiotsusega liitub Euroopa Keskpank Hiina, India, Poola ja Rootsi keskpangaga, mis on 2008. aastal vallandunud finantskriisi järel intressimäärasid tõstma asunud. USA keskpank on esialgu äraootav.
Kriisi ajal käivitatud erakorraliste abimeetmete lõpetamist on aga Euroopa Keskpank seni edasi lükkama pidanud. Euroala suure võlakoormaga riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal ei saaks abita hakkama.
Keskpanga põhimure on inflatsioon, mis murdis 2% piirist läbi detsembris ja kerkis märtsis juba 2,6%le. Tootjahinnad kerkisid veebruaris aasta baasil juba 6,6%, survestades firmasid hinnatõusu tarbijatele edasi kandma.
Poliitikakujundajad möönavad, et inflatsiooni kannustavad eelkõige energia ja toiduainete hinnad, mille üle neil ei ole kontrolli. Samas kardetakse, et palganõudmised kasvavad, mis hinnatõusu n-ö juurutaks.
„Väga vähe tõenäoline on, et nad tõstavad intressimäärasid vaid ühe korra, et žesti teha,“ ütles võlakirjafondi PIMCO Euroopa portfelli juht Andrew Balls. „Nad tahavad intressitõusude rada ikka edasi käia. Meil tuleb oodata ja hinnata selle mõju, eriti mis puudutab nõrgemaid riike euroala äärel.“
Karta on, et nõrgemate riikide majapidamised saavad intressimäärade tõusust suurema löögi kui euroala tugeva keskme majapidamised. Hispaanias on eramaja omanikke kaks korda rohkem kui Saksamaal ning viiest kahel on maja ostetud laenuga. Ning uutest eluasemelaenudest on Hispaanias 85% ujuva intressiga, Portugalis isegi ligi 100%. Iirimaal on 85% väljastatud laenudest ujuva intressimääraga.
Samas ei tõsta Euroopa Keskpank intressimäärasid nii kiiresti, et see majanduskasvu ohtu seaks, arvab Christoph Kind. „Isegi kui Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid tänavu nii palju kui eeldatakse, jääb inflatsioonitempo intressimääradest ikkagi kõrgemaks. See on endisel alles kaugel karmist rahapoliitikast,“ ütles ta.
Kui Trichet viimati 2005. aasta detsembris intressimäärade tõusutsükli käivitas, ütles ta, et pank ei ole ette ära otsustanud, et intressitõuse tuleb mitu. 2008. aasta juuliks oli keskpank enim jälgitud baasintressi kergitanud 2 protsendilt 4,25 protsendile.
„Ma ei arva, et nad ühe intressitõusuga piirduvad,“ ütles HSBC Holdingsi valuutastrateeg David Bloom. „Nad jätkavad intressimäärade tõstmist, kuid ma ei usu, et see saaks olema väga agressiivne rahapoliitika karmistamise tsükkel.“