- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tarbijate õigused tuleb kehtestada ka toitlustuses
Eestis on viimastel aastatel üha rohkem populaarsust kogunud nii kohalik toit kui ka mahetooted. Nende trendide taga on tegelikult üks põhjus: soov tarbida tervislikumalt.
Mitte ainult eestlastel ei ole toiduga erakordselt isiklik side. Hollandlased ei saa elada oma juustuta ja sakslased oma õlleta. Uuringud näitavad, et kõikides riikides eelistavad inimesed eelkõige kodumaist toitu ja see on ka peamine põhjus, miks toiduainete eksport on suhteliselt keeruline. Ka Eestis on välismaised kaubamärgid tagaplaanile lükatud või päris välja söödud.
Odav hind vs kvaliteet. Selle taustal on vaid üks koht, vähemalt Eestis, kus kodumaine ja kõrgekvaliteediline tooraine ei ole levinud - toitlustusasutus. Linnulihaga enam kursisolevana võin kinnitada, et toitlustussektor kasutab Eestis vaid 5% kohalikku linnuliha. Kui inimesed ei tea, mida nad söövad, siis see ei huvitagi neid? Huvitab küll, aga nad ei ole osanud sellele mõelda.
Põhjuseks on justkui hind, kuid see on siiski näiline argument. Näiteks kanalihaga prae omahinnast moodustaks kvaliteetsem ja kodumaine tooraine vaid mõnikümmend eurosenti.
Menüüs olev märge "kohalik" võiks olla pigem müügiargument, kui kõrgema hinna põhjendus. Kodumaist toitu armastab enam kui kolmveerand Eesti elanikest, selgus uuringust.
Mõte on tegelikult lihtne: juhul, kui eelistame tarbijana kodumaist või mahedat, peab olema ka restoranis võimalus seda valida.
Seadus on puudulik. Toidu märgistamist reguleeriv määrus sätestab põhjalikult kogu info, mis peab olema toidupakendil, kuid toitlustusasutuste puhul piirdutakse nõudega, et vastav info peab olema transpordipakendil ja saatedokumentidel. Kas sööjad peaksid käima tagaruumides neid andmeid vaatamas?
Loomulikult on ka Eestis restorane, mille eesmärk on pakkuda kõrgekvaliteedilist toitu. On kohti, kus esmalt minnakse turule ja varutakse parimat värsket toorainet, mitte aastavanust sügavkülmutatud liha, mille struktuur on lõhutud. Kuid kas keegi teab, millisest riigist on pärit kotlet kiirtoiduketi burgeri vahelt? Toitlustajad võiksid kasutada oluliselt rohkem kohalikku toorainet ning tarbijad seda nõuda.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele