Aprillis ekspordi kasvutempo pidurdus
Statistikaameti andmetel kasvas aprillis eksport jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 60%, samas oli aastane kasvutempo 13 protsendipunkti võrra madalam kui eelneval kuul. 2010. aasta aprillis oli ekspordi võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem kui märtsis.
Kuigi aprilli ekspordi tulemus oli taas rekordtasemel, siis eelneva kuuga võrreldes oli kasv minimaalne (0,1%). Peaaegu võrdse panuse ekspordi kasvu andsid masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Impordi aastane kasvutempo aprillis kiirenes 68%ni ja kuine kasv oli 0,2%. Impordi osas oli ka aastatagune võrdlusbaas oluliselt madalam, sest 2010. aasta aprill oli impordi poole pealt üks nõrgemaid kuusid. Aprillis pidurdus mõnevõrra ka ekspordi- ja impordihindade tõus, püsivhindades oli ekspordi aastane kasv 45% ja impordi kasv 50%.
Impordi kiirema kasvu tulemusena kaubavahetuse bilansi puudujääk aprillis tõusis veidi, ulatudes 87 miljoni euroni, kuid kuine kasv oli vaid ühe protsendi piires. Samas eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes defitsiit 5 korda.
Aprillis kasvas masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võrdselt 2,3 korda. Seadmete eksporti vedasid endiselt mobiilsideseadmed, samas oli nende osas veel aastatagune võrdlusbaas väga madal. Mineraalsete toodete väljaveomahtu kasvatasid oluliselt Eestis töödeldud kütused. Enamiku teiste olulisemate ekspordi kaubagruppide aastane kasvutempo aprillis aeglustus, sest nende osas oli juba eelmise aasta võrdlusbaas kõrgem kui märtsis.
Impordis olid aprillis kõige kõrgema aastakasvuga mineraalsed tooted (kasv 2,7 korda), mis tõstis nad taas suurimaks impordi kaubarühmaks (osatähtsus 27%). Ka kütuste sissevedu suurendasid eelkõige töötlemiseks toodud naftasaadused. Masinate ja seadmete import kasvas aastaga üle kahe korra. Kõrge kasvu taga olid samuti enam eksporttellimuste valmistamiseks vajalikud pooltooted, samas on ka ettevõtete investeerimisaktiivsus pöördunud tõusule, mis suurendab kapitalikaupade importi. Siseturu nõudluse taastumine on kasvatanud oluliselt transpordivahendite sissevedu, mida kinnitab jätkuvalt suur uute autode registreerimine.
Maikuus on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist, samas aastatagune võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu aastased kasvutempod võivad taas aeglustuda. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais küsitletud tööstusettevõtetest 62,6% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele, mis oli 8 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelneval kuul. Tõus oli nende firmade arvel, kellel aprillis olid tellimused tavapärasest tasemest väiksemad, nende osatähtsus kahanes 20,6%-lt 19%-le. Samas langes ka nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tavalisest suuremaid eksporttellimusi (22,8%-lt 18,3%-ni). Mais majandususaldus Euroopa Liidus tervikuna tõusis, kuid Euroalal toimus langus enamike suurriikide osas. Kõrgem majandususaldus oli jätkuvalt Rootsis ja Saksamaal.