• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 09.06.11, 13:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aprillis ekspordi kasvutempo pidurdus

Statistikaameti andmetel kasvas aprillis eksport jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 60%, samas oli aastane kasvutempo 13 protsendipunkti võrra madalam kui eelneval kuul. 2010. aasta aprillis oli ekspordi võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem kui märtsis.
Kuigi aprilli ekspordi tulemus oli taas rekordtasemel, siis eelneva kuuga võrreldes oli kasv minimaalne (0,1%). Peaaegu võrdse panuse ekspordi kasvu andsid masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Impordi aastane kasvutempo aprillis kiirenes 68%ni ja kuine kasv oli 0,2%. Impordi osas oli ka aastatagune võrdlusbaas oluliselt madalam, sest 2010. aasta aprill oli impordi poole pealt üks nõrgemaid kuusid. Aprillis pidurdus mõnevõrra ka ekspordi- ja impordihindade tõus, püsivhindades oli ekspordi aastane kasv 45% ja impordi kasv 50%.
Impordi kiirema kasvu tulemusena kaubavahetuse bilansi puudujääk aprillis tõusis veidi, ulatudes 87 miljoni euroni, kuid kuine kasv oli vaid ühe protsendi piires. Samas eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes defitsiit 5 korda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aprillis kasvas masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võrdselt 2,3 korda. Seadmete eksporti vedasid endiselt mobiilsideseadmed, samas oli nende osas veel aastatagune võrdlusbaas väga madal. Mineraalsete toodete väljaveomahtu kasvatasid oluliselt Eestis töödeldud kütused. Enamiku teiste olulisemate ekspordi kaubagruppide aastane kasvutempo aprillis aeglustus, sest nende osas oli juba eelmise aasta võrdlusbaas kõrgem kui märtsis.
Impordis olid aprillis kõige kõrgema aastakasvuga mineraalsed tooted (kasv 2,7 korda), mis tõstis nad taas suurimaks impordi kaubarühmaks (osatähtsus 27%). Ka kütuste sissevedu suurendasid eelkõige töötlemiseks toodud naftasaadused. Masinate ja seadmete import kasvas aastaga üle kahe korra. Kõrge kasvu taga olid samuti enam eksport­tellimuste valmistamiseks vajalikud pooltooted, samas on ka ettevõtete investeerimis­aktiivsus pöördunud tõusule, mis suurendab kapitalikaupade importi. Siseturu nõudluse taastumine on kasvatanud oluliselt transpordivahendite sissevedu, mida kinnitab jätkuvalt suur uute autode registreerimine.
Maikuus on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist, samas aastatagune võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu aastased kasvutempod võivad taas aeglustuda. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais küsitletud tööstusettevõtetest 62,6% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele, mis oli 8 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelneval kuul. Tõus oli nende firmade arvel, kellel aprillis olid tellimused tavapärasest tasemest väiksemad, nende osatähtsus kahanes 20,6%-lt 19%-le. Samas langes ka nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tavalisest suuremaid eksporttellimusi (22,8%-lt 18,3%-ni). Mais majandususaldus Euroopa Liidus tervikuna tõusis, kuid Euroalal toimus langus enamike suurriikide osas. Kõrgem majandususaldus oli jätkuvalt Rootsis ja Saksamaal.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele