Siiruviiruline folk

Folgi kava oli kirev. Siiruviiruline nagu sibul. Üks kontsert lõppes, teine algas, üks vaikne ja mõtisklev, teine lärmakas ja trummine. Kõik ühe asja eest väljas, aga igaüks omaette.

Need neli päeva, mis Viljandist suvise folgipealinna tegid, olid nii kirjud, et kõiki pakutavaid elamusi oli ilmvõimatu isiklikult kogeda. Aga elamusi sai igaüks, kes kohale tuli.

Kõigepealt muusika. See oli mitmekülgne ja erinevaid maitseid arvestav. Kuna festivali üldteema oli tänavu "Rütm ja pulss", siis oleksin oodanud isegi suuremat löökpillidele keskenduvate bändide osakaalu. Tegelikkuses võis aga leida igaühele midagi ehk siis piisavalt lõõtsa-, viiuli- ja muude pillide kooslusi, mis löökpille just üle ei tähtsustanud.