Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurosüsteem tagab stabiilse hinnakasvu
Nädalavahetusel toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi aastakohtumistel tõusid teravalt üles küsimused, kuidas toetada riigirahanduse korrastamist, turgutada finantssektorit ja parandada globaalseid finantsturvavõrke. Samuti olid arutluse all üleilmsed poliitikad, mis on vajalikud turgudel usalduse taastamiseks ja majanduskasvu toetamiseks.
Euroopa suunal kostuva kriitika juures tasub silmas pidada, et euroalal tervikuna on majanduse ja riigirahanduse põhinäitajad võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega samal, et mitte öelda paremal järjel. Seda hoolimata sellest, et Euroopas toimub otsustusprotsess mõnevõrra teisiti kui näiteks Ameerika Ühendriikides, sest esmaseks eesmärgiks on alati ühisosa otsimine.
Turgudel kasvanud ebakindluse valguses on oluline, et euroala riikide valitsused tegutseksid kiiresti ja sellega kaasnevad sõnumid oleksid ühtsed.
On äärmiselt tähtis, et valitsused viiksid täies mahus ja ilma viivitusteta ellu selle, mis lepiti kokku euroala valitsus- ja riigijuhtide 21. juuli tippkohtumisel. See hõlmab nii eelarve-eesmärke, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi tugevdamist kui ka majanduse kasvuvõimekuse suurendamist.
Riigijuhtide juuli tippkohtumise lubaduste kiire elluviimine tagab, et euroala majanduse konkurentsivõime ja paindlikkus kasvaksid.
Stabiilne hinnakasv. Oma panuse majanduse arengusse annab ka eurosüsteem (euroala keskpangad), kes tagab keskmises perspektiivis euroalal hinnakasvu veidi alla 2 protsendi aastas. Stabiilne hinnakasv on parim, mida keskpangad saavad pikaajalise majanduskasvu tagamiseks teha. Sealhulgas pakub eurosüsteem majanduste stabiilsema arengu tagamiseks piisavalt likviidsust euroala pankadele.