Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulud välismaale - kas see on ikka turvaline valik?
Eesti tulumaksusüsteem toetab investeerimist. Samas on Eesti tulumaksumäär kasumi jaotamisel suhteliselt kõrge, 21%. Seega, kuigi meie süsteem on soodne ettevõtetele, kes soovivad teenitud kasumit investeerida, ei pruugi see seda olla neile, kes soovivad kasumit ettevõtlusest välja võtta. Seetõttu võib ettevõtetel tekkida huvi struktureerida oma tehingud seotud välismaiste isikutega nii, et kasum koonduks riikidesse, kus jaotatavat kasumit maksustatakse madalama tulumaksumääraga. Sellise tegevusega võivad aga kaasneda ohud.
Riigikohtu otsus. Riigikohus lahkas 26.09 otsuses olukorda, kus Eesti äriühing tegi tehinguid seotud offshore-ühingutega. Viimased teenisid tulu kas kolmandatelt isikutelt ostetud kauba edasimüügist Eesti äriühingule või Eesi äriühingu toodangu kallima edasimüügiga kolmandatele isikutele. Riigikohus nõustus maksuhalduriga, et majandusliku tõlgendamise printsiip võimaldab omistada välismaise äriühingu tulu Eesti äriühingule, kui nähtub, et tehingud on tehtud Eesti äriühingu majandustegevusega seotud tehingute varjamiseks. Siiani on valitsenud arusaam, et tulumaksuseaduses sätestatu näeb ette üksnes füüsilisele isikule tema kontrolli all oleva offshore-ühingu tulu omistamist. Riigikohus leidis aga, et majandusliku tõlgendamise printsiip võimaldab sisult sama reeglit laiendada ka juriidilistele isikutele. Seda juhul, kui ilmneb, et välismaiseid ühinguid on juhitud mitte osanike isiklikes huvides, vaid Eesti äriühingu majandustegevusega seotud tehingute varjamiseks. Iseenesest, kui ei tõendata, et sellised tulud on ettevõtlusest välja liikunud, ei saa nõuda ka Eesti äriühingult tulumaksu tasumist tulenevalt meie tulumaksusüsteemi eripärast, kus tulumaksukohustus tekib kasumi jaotamisel.
Selles kaasuses jõudis aga maksuhaldur maksustamiseni selle kaudu, et offshore-ühingute pangakontod asusid sellise riigi pangas, mis ei väljastanud infot rahaliikumiste kohta. Maksuhalduril puudus võimalus veenduda, et raha ei liikunud ettevõtlusest välja. Riigikohus asus resoluutsele seisukohale, et mis tahes rahaülekanne või sularaha väljamakse, mille tulemusena muutub äriühingu raha ettevõtluses kasutamise kontroll võimatuks, tuleb maksustada kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.
Tegemist on järjekordse kohtulahendiga, mis sisustab majandusliku tõlgendamise põhimõtet. Soovitus ettevõtetele jääb samaks: tehingud välismaiste seotud isikutega peaks omama majanduslikku sisu, mis ei võimalda neid hiljem maksustatavaks kasumi siirdamiseks kvalifitseerida.
Autor: Rolan Jankelevitsh