• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa riskifond koputab uksele. 200 miljonit eurot Balti ettevõtete kasvuks

    Seega oleks sellise ettepaneku realiseerumisel Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete kasvutaotluste rahastamisse suunatav summa kokku 200 miljonit eurot.
    "Läbirääkimised Balti riikidega on veel väga varajases staadiumis, aga see sisaldab meie ettepanekut, et EIF investeeriks sellise summa (40 miljonit eurot - toim)," kommenteeris EIFi Põhja-Euroopa piirkonna juht Graham Cope värskelt tehtud ettepanekut. Ta lisas, et esialgu peavad kõik Balti riigid koostöös EIFiga kava läbi töötama. Cope lootis, et fond võiks startida 2013. aasta jaanuaris.
    Ametlik pakkumine tehtud. Praeguseks on ametlik pakkumine rahandusminister Jürgen Ligile ja majandusminister Juhan Partsile saadetud kirja näol ka Eestisse kohale jõudnud. Hoolimata sellest, et mitteametlikul tasemel on läbirääkimised juba mõnda aega käinud, võtab Eesti poole otsustamine kava toetamise suhtes veel aega. "Esmane ettepanek osaleda fondifondi loomises on saadetud septembri keskel. Praegu tegeleb rahandusministeerium veel ettepaneku analüüsimisega ning seisukohtade väljatöötamisega," saatis ministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits vastuseks küsimustele, kas Eesti on valmis 20 miljoni euroga fondis osalema ja kust raha tuleks.
    EIFi ettepaneku järgi toimuks raha suunamine Eesti ja teiste Balti riikide ettevõtete kasvuambitsioonide rahuldamiseks mitmes etapis. Esialgu paneksid EIF ja Balti riigid kokku 100 miljoni euro suuruse fondifondi - Balti Innovatsiooni Fondi. See jääks EIFi juhtimise alla ja valiks omakorda konkursi korras välja reaalselt raha ettevõtetesse paigutavad era- ja riskikapitalifonde juhtivad ettevõtted - nagu näiteks BaltCap jt. Nende ülesanne on turult omakorda raha kaasata - kogusummas 100 miljonit eurot. Üks tingimus on ka see, et igasse riiki tehakse investeeringuid vähemalt 20 miljoni euro eest ehk vähemalt sama palju kui iga riik panustab. Cope'i sõnul plaanitakse fondi kaudu toetada ettevõtteid, kellel on tugev kasvupotentsiaal.
    EIFi kava toetavad ka Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) liikmed. EstVCA juhatuse esimehe ja BaltCapi investeeringute direktori Kristjan Kalda sõnul puudub praegu Eestis nn nurgakivi investor. "Meie organisatsiooni (EstVCA - toim) liikmed on need, kes kasvuettevõtteid Eestis finantseerivad ja meie näeme seda probleemi eriti teravalt. EIFi pakkumine tuli õigel ajal ja see on nende enda algatus," sõnas ta. Tema sõnul on 200 miljonit eurot Balti kapitaliturule piisav rahasüst, kuna suurem summa ajaks üles ka investeeringute hinna. "Ainult Eestile oleks see juba piiri peal ja küsimus oleks, kas seda pole juba liiga palju. Baltimaades ei kata ta kogu vajadust, aga eesmärk on protsess käivitada," ütles Kalda.
    Tema sõnul on sellisest fondist tulevale rahale tavaliselt huvitavad kõik väiksemad, kuid kasvujõulised ekspordile suunatud ettevõtted sektorist sõltumata - välja arvatud ebaeetiliseks peetavad ärid, nagu hasartmängud või kange alkohol. "Kõrvu kikitama peaks iga ettevõte Eestis, kelle töötajate arv jääb alla 250. Vaadatakse ideid, kus on kasvupotentsiaali ja uuenduslikkust," sõnas ta.
    Arengufond hakkab mudelit kokku panema. Projekti on kaasatud ka Eesti Arengufond. Ka arengufondi juhi Ott Pärna sõnul võiks sellisest riikide toetatud fondist saada kapitalituru nurgakivi. "EIFi ja riikide vahel tehtud fond oleks iseenesest kasumitaotluslik. See raha saadakse mingil hetkel tagasi ja koos tootlikkusega," selgitas ta.
    "Võrreldes näiteks nende garantiidega, mis me siin anname (euro päästepakett EFSF - toim), kaalub selle asja mõju kindlasti üles rahasumma, mis me sinna algselt sisse paneme. Moodustame töögrupi, et aastases perspektiivis see asi kokku panna. Kui mudel korralikult välja töötada, siis on tõenäosus, et valitsused taha tulevad, suurem," lisas Pärna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.