Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik kogub arvamusi ELi uue eelarve kohta
Rahandusministeerium töötab koos teiste ministeeriumide ning riigikantseleiga välja seisukohti 2014–2020 Euroopa Liidu finantsraamistiku kohta. Seoses sellega oodatakse arvamusi Eesti esialgsete seisukohtade üle portaalis osale.ee.
Ministeeriumi teatel jääb Eesti järgmisel perioodil ELi eelarvest suureks kasusaajaks. Seoses Eesti majandusnäitajate paranemisega võrreldes käesoleva perioodi algusega on tõenäoline vahendite kogumahu vähene langus. Lõplik eelarve jaotus selgub finantsraamistiku kokkuleppimisel liikmesriikide vahel ning oma heakskiidu peab andma ka europarlament. Vahendite mahu kõrval on Eesti pidanud oluliseks vahendite valdkondlikku jaotust ja nende kasutamise tingimusi, teatas ministeerium.
Euroopa Komisjon on teinud finants- ja võlakriisi tõttu ettepaneku seada euroliidu toetuste saamiseks mitmeid uusi tingimusi, sealhulgas riigirahanduse korrasolek. Eestil on kavas toetada rahastamise sidumist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega – nendel riikidel, kes ei liigu ülemäärase eelarvepuudujäägi või võla vähendamise suunas vastavalt kokkulepitud kavale, tuleks ELi vahendid kinni pidada.
Esialgse seisukoha järgi ei toeta Eesti ühtekuuluvuspoliitika piirmäära seadmist 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See ei arvesta liikmesriikide jõukuse taset ega vahendite kasutamise võimekust ning on oluliselt madalam kehtiva perioodi vahendite piirmäärast, teatas rahandusministeerium.
Selle asemel toetab Eesti liigendatud piirmäära. Samuti on Eesti hinnangul väga tagasihoidlik ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste võrdsustamise ettepanek. Samas ei ole sooviks otsetoetuste koguvahendite suurendamine, vaid nende võrdsustumine. Keskmine toetustase peaks Euroopa Liidus langema, et vältida konkurentsitingimuste moonutamist.
Eesti jaoks on oluline piiriüleste projektide elluviimine. Komisjoni ettepaneku järgi luuakse uus fond, mis rahastaks transpordi, energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettemääratud projekte. Selle esialgses nimekirjas on ka Rail Balticu raudteeprojekt. Lisaks on tervitatav Euroopa Komisjoni ettepanek suurendada teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkondade vahendite mahtu märkimisväärselt ehk 55 miljardilt 80 miljardile eurole, kinnitas ministeerium.
Ettepanekuid ootab rahandusministeerium uue perioodi finantsraamistiku kohta osalusveebi vahendusel 24. oktoobrini. Ministeerium korraldab 18. oktoobril ka selleteemalise seminari.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.