• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veebiterroristi reedab teadmatus tabatavusest

    Äripäev kirjutab täna anonüümsete kommentaaridega kaasnevast probleemist - veebiterrorist, kus argumenteeritud arutelu asemel hakatakse kas artikli autorit või selle mõnda osapoolt valimatute ja vulgaarsete sõnadega solvama, mõnitama ning viha õhutama.
    Äripäeva eesmärk anonüümsete kommentaatorite paljastamisel oli näidata ja hoiatada, et selline tegevus ei ole täiesti anonüümne ja reeglite rikkuja on vajadusel tuvastatav. Samas ka värskendada arutelu sõnavabaduse üle - kus läheb piir, mil vabadusest saab terror.
    Äripäeva kogemus näitab, et valdavalt kommenteerivad inimesed artiklis püstitatud teemasid. Kuid aeg-ajalt kerkib esile kas tundlik teema või esineb teatud persoon, kelle või mille suhtes ollakse juba eelnevalt negatiivselt meelestatud ning kus sisuline arutelu asendub leimiga. Antud juhul oli tegemist kõige räigema anonüümse rünnakuga ühe isiku vastu, mida toimetus mäletab.
    Äripäevale oli üllatav, et pealtnäha anonüümsete ropusuiste kommentaatorite taga pole mitte elu hammasrataste vahele jäänud, tasakaalutud või probleemidega inimesed, vaid haritud ja edukad oma ala spetsialistid.
    Äripäeva hinnangul on tegu sulaselge harimatusega. Esiteks lähtuvad kommentaatorid väärast arusaamast, nagu oleks nad internetis täiesti anonüümsed. Käituvad sarnaselt 2007. aasta aprillimässu rüüstajatega. Kuid nagu kesklinna tänavatel, saab ka internetis hõlpsasti tuvastada igaüht, kes reegleid rikub. Teiseks pealiskaudsus ja vulgaarsus - sisusse süvenemise ja argumenteerimise asemel sõimatakse valimatult isikuid.
    Äripäeva rõõmustas nende ettevõtjate reageering, kes ei hakanud probleemi eitama, vaid tunnistasid ja taunisid seda. Kahjuks oli neid vähemus. Ilmselt nii mõnegi ettevõtte juht pole mõelnud, mida tema töötajad internetis teevad. Tagajärjeks võib olla mitte ainult kommentaatori, vaid kogu ettevõtte maine kahjustamine. Seetõttu tasub igas ettevõttes teema käsitlemist ja reeglid seadmist.
    Ajakirjandust on süüdistatud, et nad kaitsevad anonüümseid kommentaatoreid. Näiteks annavad IP-aadressid välja vaid kohtu loal, mis on ajakulukas ja tülikas. Äripäev lähtub ajakirjanduse põhimõttest, et allikaid tuleb kaitsta. Samal ajal teeme lähtuvalt juhtumist alati vastavate asutustega koostööd. Äripäev ei kavatse ka edaspidi anonüümseid kommentaatoreid põhjuseta tuvastada.
    On vaieldud, et näiteks Põhjamaades ei ole lõviosas keskkondades anonüümne kommenteerimine lubatud ning kas Eesti ei peaks sama teed minema. Äripäeva meelest peab anonüümse kommenteerimise võimalus iseenesest jääma. Esiteks näitab kogemus, et anonüümsus tagab kommentaarides selgelt vabama õhkkonna, sisulise arutelu ja näited ning arukad ettepanekud. Hea näide on siinkohal LHV foorumid, kus esinetakse varjunimede all. Teiseks on ameteid, kus töötavad inimesed tahavad oma ideid välja öelda ja oleksid ka nõus seda tegema oma nime all, kuid võetud ametikohustused seda avalikult teha ei luba. Anonüümsus annab selle võimaluse.
    Äripäev soovitab kommentaarides alati lähtuda lihtsast põhimõttest: öelda vaid seda, mida ka tegelikult arvad, kuid nii, et samad sõnad jääksid kehtima ka nime avalikuks tulekul. Sõnavabadus tähendab omada isiklikku arvamust ning öelda seda välja, kartmata tagajärgi. Kuid samal ajal tuleks ühiskonnareegleid tuleks järgida ka veebis.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Tuntud ehitusfirma käive langes suurelt
Tuntud ehitusfirma Eviko käive kukkus läinud aastal 40%, aasta lõppes kahjumis.
Tuntud ehitusfirma Eviko käive kukkus läinud aastal 40%, aasta lõppes kahjumis.