Valuutaturu käitumine näitab jätkuvalt, et turg tahab väga uskuda euro püsimisse kindla ja tugevana ka olukorras, kus euroala tulevik selle praegusel kujul on juba enam kui kahtlane.

Eelmisel nädalal liikus euro dollari suhtes kindlas vahemikus, ilma et oleks moodustunud mingitki trendi, kuid pidevalt saime kindlaid vihjeid sellele, et euro kipub pigem tugevnema ja turg ootab pikisilmi uudiseid selle kohta, et võlakriisi osas on mingeidki lahendusi tulemas. Ja muidugi on euro ikka veel põhjendamatult kallis, ükskõik, mida poliitikud või keskpankurid ka ei väidaks.

Et euro päästmiseks tehakse kõik, mis vähegi võimalik, on üsna kindel. Küsimus on ainult, millisel kujul see sünnib, kas toimub olulisi muutusi mängureeglites ja mängijate ringis. Sellest sõltub siis omakorda, millisele hinnatasemele võiks euro edaspidi pikemalt jääda.

Paljud vaatlejad on veendunud, et euroala riikide arv lähiajal väheneb. Kui lahkub Kreeka ja veel mõni ebaõnnestuja, on tõenäoline, et esimese ehmatusena euro küll kukub, seejärel aga tõuseb jälle kiiresti - euroala tulevik on ju kahtlemata Kreekata palju helgem. Kui aga esimesena väljub mõni tugev riik, näiteks Soome, on ka eurol vähe tõusulootusi.

Tavakauplejale on tegelikult vaid kaks valikut. Esiteks hoida end võimalikult hästi kursis üldise uudisvooga, et jõuda kiirelt reageerida. Teiseks - ignoreerida suurt pilti täielikult ja kaubelda rahulikult madalamatel kaartidel, lähtudes pelgalt indikaatoritest ja usaldades oma kauplemissüsteemi.