• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnatõus tegi jõnksu allapoole

    Pagaritööstuse ASi Leibur juht Asso Lankots lõi lahti tururaporti. Andmed näitasid, et aastavahetusega võrreldes alanesid augustis ja septembris ettevõtte jaehinnad 1,8 protsenti. "See kinnitab küll väikseid kõikumisi allapoole," sõnas Lankots.
    Eesti Panga teatel põhjustavad hinnalangust arvukad sooduspakkumised ja aiasaaduste odavnemise jätkumine hea saagikuse tõttu. Näiteks on köögivili kümnendiku võrra odavam kui aasta tagasi. See mõju on aga vaid hooajaline. Teisalt on toit maailmaturul odavnemas ja see soodustab hinnasurve taandumist ka siinsel turul.
    Lankotsi hinnangul lõi pagaritoodete turul hinnad alla pigem tihe konkurents, tootmise hind on tema sõnul võrreldes aastavahetusega hoopis kerkinud.
    Ka rapsiõlitehase ASi Weroli juhi Meelis Virro andmetel on surve seemne hinnale endiselt suur. Võrreldes septembriga on seemne hind küll langenud napilt ühe protsendi, kuid võrreldes möödunud oktoobriga on see kerkinud 13 protsenti.
    Pagaritööstur Lankotsi sõnul võiks ainult oodatav jahu hinna langus veel sisendite hindasid tasakaalus hoida. Veelgi enam, tootmishinda tuleb madalal hoida ka tõusva soojusenergia ja elektri hinna kiuste. Statistikaameti andmetel kallinesid soojusenergia peaaegu 11% ja elekter 6,9%.
    "Oktoobrikuu inflatsiooninumbrid näitasid, et toidukaupade mõju inflatsioonile on tasapisi kahanemas ning suurimaks hindade mõjutajaks saavad eluasemega seotud kulud, eelkõige kallinenud küte ja elekter, mis hakkavad ka edaspidi hindade kujundamisel suuremat rolli mängima," rääkis LHV analüütik Nils Vaikla.
    Leiva hind jääb veel samale tasemele. Tihe konkurents ei lase aga toidutöösturil veel niipea hinda tõsta. Seega jätavad nii Leibur kui ka Werol vähemalt selle aasta lõpuni hinnad samale tasemele. "Leibur ei kavatse hindu tõsta ja järske kukkumisi pole samuti oodata," sõnas Lankots.
    Vaikla sõnul võib lähikuudel oodata toiduhindade kasvutempo jätkuvat aeglustumist, sest globaalsed toiduhinnad ei kerki enam nii kiiresti. Vaatamata eluasemekuludele ja eelkõige kerkinud nud kütte ja elektri hindadele on Vaikla sõnul lähiajal oodata siiski üldist inflatsiooni aeglustumist.
    Seda meelt on ka Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut. Tema sõnul mõjutab Eestis hindade kasvu ühelt poolt oluliselt kõrgem võrdlusbaas. "Lähitulevikus ootame hinnakasvu aeglustumist, mis omakorda tuleneb lisaks kõrgemast võrdlusbaasist ka toormehindade muutusele maailmaturgudel," ütles Paabut.
    Teisalt tõi ta välja, et kasvanud on reguleeritud hinnad, soojusenergia suvel ning elektrienergia sügisel.
    Autor: Katariina Krjutshkova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Eesti saab taastekavast esimesed miljonid peatselt kätte
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Keskpank: ettevõtetel on taas raskusi oskustöötajate leidmisega
Koroonakriisist taastumine on Eestis tekitanud struktuurse tööpuuduse: töötute arv püsib kõrgel hoolimata vabade töökohtade arvu kasvust, mille tagajärjel kasvab surve värvata inimesi välismaalt.
Koroonakriisist taastumine on Eestis tekitanud struktuurse tööpuuduse: töötute arv püsib kõrgel hoolimata vabade töökohtade arvu kasvust, mille tagajärjel kasvab surve värvata inimesi välismaalt.