"See on levinud küsimus Skandinaavia ettevõtete hulgas, kas teil on olemas vastutustundliku ettevõtluse ehk corporate social responsibility (CSR) strateegia ehk seda väärtustavad arenenud ühiskonnad," viitas Eesti Reklaamiagentuuride Liidu juhatuse liige Jaana Koppel teemale, millega Eesti eksportijad võivad Põhjamaades kokku puutuda. "See on pehme väärtus, mis kindlasti annab palju juurde," lisas ta.

Koppel tõi näite, et miks ettevõtted teevad ISO sertifikaate, kui need pole tegelikult nõutud kõikides valdkondades, kuid need on kindlasti müügiargument, et ettevõttes on süstematiseeritud tegevused ja protsessid.

"Ka CSR on samamoodi teatavate protsesside süstematiseerimine. CSR muutub üha olulisemaks, kuna globaalsed nõudmised hakkavad mingil ajal ka siiapoole kanduma," rääkis Koppel CSRi vajalikkusest.

CSR ei piirdu aktsionäride ja omanike huvidega. Heateo Sihtasutuse juhataja Mart Kuusk märkis, et vastutustundlik ettevõtlus on tegevusprintsiip, milles ettevõte on oma strateegilistes valikutes sisse kirjutanud laiema hoolivuse sidusrühmades, mis ei piirdu ainult aktsionäride, omanike või töötajate huvidega. "Vaid, et ettevõte on tõepoolest läbi mõelnud kõik oma tegevuse kaudu puudutatud sidusrühmad - kaasa arvatud keskkond ja kogukond laiemalt," lausus Kuusk.

"Kui kasum on ettevõtte põhieesmärk, siis võiks seda saavutada töötajate või klientide abil, aga

CSRi kaudu on see pigem mõistliku kompromissi leidmine, kus kõikide osapoolte huvid on kaitstud ning ettevõtte tegevuse lõppväärtus on ühiskonnale laiem," selgitas ta.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Elina Rääsk rääkis CSRi rakendamisest, et oluline on see, kuidas ettevõtted äri teevad. Ehk siis millistest põhimõtetest lähtutakse igapäevases äritegevuses, kuidas arvestatakse siin erinevate osapooltega ning otsuste, tegevuste kolmikmõjuga - majanduslik, sotsiaalne, keskkonnamõõde. Rääsk nentis, et Eestis on kujunenud tubli koolkond ettevõtteid, kes strateegiliselt CSRi oma ettevõtte juhtimises ja tegevuses rakendavad.

Üks neist ettevõtetest on Microsoft Eesti, mis võitis 2011. aasta Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna. Firma haridus- ja toetusprogrammide koordinaator Tiina Viiderfeld põhjendas

CSRi rakendamist ettevõttes, et niivõrd suurele ettevõttele, kui seda on Microsoft, peaks vastutustundlik käitumine olema sisse kodeeritud.

Edukas ettevõte peab ka ühiskonnale tagasi andma. "Edukas ettevõte peab suutma peale oma põhitegevuste ka ühiskonnale tagasi anda. Lisaks loob see ettevõtte suhtes ka usalduse nii klientide, koostööpartnerite avalikkuse kui ka meie enda töötajate seas," lisas Viiderfeld ja selgitas, et CSRi tulemuste hindamisel saab eelkõige vaadata üldist mainet ja rahulolu firmaga. "Rahulolu puhul mõõdame regulaarselt meie klientide ja müügipartnerite rahulolu ja usume, et kui nemad näevad meid vastutustundlikuna, siis on rahuloluprotsent suurem," lausus ta.

Pakendiautomaatide tarnija Tomra Balticu juhatuse esimees Eero Nõgene ütles, et Tomra on Norra päritolu ettevõte ning koos Norra-Eesti Kaubanduskojaga on nad algatanud heategevusprojektiga "Aitan lapsi", mille eesmärk on viia aastaga teatrisse vähemalt 10 000 vähekindlustatud perest pärit last.

"Avalikkus ja meedia on projekti vastu üles näidanud palju positiivset huvi," rääkis ta CSRist saadud kasu.

"Vähekindlustatud lastele kultuuriemotsioonide pakkumise kõrval annab see meile võimaluse propageerida keskkonnasõbralikku mõttelaadi. Viimasel ajal on pakendite tagastuse maine kindlasti paranenud, isegi tagastuse numbrid on veidi suuremaks läinud. Kindlasti on siin oma osa ka "Aitan lapsi" projektil," arutles Nõgene.