Sama väitis ka sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna nõunik Ülle Marksoo. Tema sõnul on kasvanud vabade töökohtade arv eriti töötlevas tööstuses. Lisaks tuleks tema sõnul nimetada ka välismaal töötajate arvu suurenemist, mis avaldas mõju hõive suurenemisele ja tööpuuduse vähenemisele.
Praxise juhatuse liige Reelika Leetmaa sõnas samuti, et meeste töötuse vähenemise taga kolmandas kvartalis on ilmselt tööhõive kiirem kasv ehituses ja töötlevas tööstuses. Seal on just nimelt enim hõivatud mehed. Seevastu tegevusaladel, kus domineerivad naised, on hõive kasv jäänud tagasihoidlikumaks või on hõive koguni vähenenud. Need valdkonnad on Leetmaa sõnul jae- ja hulgikaubandus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, finants- ja kindlustustegevus.
"Paljud töökohad on ära kadunud. Need on sektorid, kus on rohkem naisi, nagu õmblus- ja jalatsitööstus," sõnas Eamets. Seetõttu ei näe majandusprofessor põhjust, miks peaks õrnema soo tööpuudus lähiajal vähenema. Eamets pakkus, et naiste tööpuudus jääb 11% juurde.
Leetmaa sõnul on aga ootuspärane, et kriisi tõttu töö kaotanud mehed nüüd kiiremini palgale saavad, sest mehed töötavad peamiselt sektorites, mis on majanduse kõikumistele tundlikumad.
Siiski väitis vähemalt Aak, et enda ehitusettevõttesse pole ta viimase kolme aasta jooksul juurde palganud ei naisi ega mehi. Kõik näod olevat samad. "Praegu pigem on ressurssi rohkem, kui on tellimusi," sõnas Aak.
Tööpuudus võib uuel aastal taas kasvule pöörata. Majandusprofessor Eametsa hinnangul oli ootuspärane, et kolmandas kvartalis üldine tööpuudus vähenes. Seda eelkõige tänu hooajalisele tööle. Tuleva aasta esimeses kvartalis võib Eametsa sõnul taas tööpuudus suurenema hakata, kuid üldiselt jääb see tema hinnangul pikemaks ajaks 10 protsendi lähedale.
Marksoo, kes tugines rahandusministeeriumi majandusprognoosile, sõnas, et tööhõive peaks siiski jätkuvalt kasvama, kuid enam mitte nii kiires tempos.
Autor: Katariina Krjutshkova