Anvelt: õhtul ei teadnud, kes hommikul ametis on

Väga oluline asjaolu, mis muutis ametite juhtide väljavahetamist, oli see, et 1990ndate teisel poolel jõudis meie seadustesse piirang, kui kaua näiteks peadirektor võib ametit juhtida. Politseiameti peadirektori puhul on see viis aastat ja maksimaalselt kaks korda. Kuigi see on pelgalt ülemine piirmäär, siis see ikkagi näitab, et politsei juhte ei panda ametisse poliitilise tahte järgi, vaid pikemaks perioodiks.

Politseiameti juhid ei ole praegu ega pole olnud ka varem arvamusliidrid, keda ühiskonnas respekteeritakse või ka tuntakse. Mis võib selle põhjus olla?Tol ajal ei saanudki tahta, et kujuneks välja arvamusliider. Keegi esiteks ei julgenudki kujuneda arvamusliidriks, sest siis ta võinuks mõnele poliitikule tekitada ebamugavustunde, et ameti juht on suurem arvamusliider kui poliitik. Tänapäeval võiksid muidugi ametite juhtidest kujuneda välja sellised, mitte emotsionaalsed, vaid objektiivsed arvamusliidrid, kes räägivad ühiskonnas rohkem kaasa. Küüdi puhul on see probleem. Näiteks maksuameti juht Enriko Aav on tunduvalt suurema kõlapinnaga avalikkuses kui politseiameti peadirektor.

Kas Te oskate tuua üheksast senisest politseijuhist esile kellegi, kes on olnud kõige säravam ja karismaatilisem?Ain Seppik. Tema ikkagi ka tollal, kui ta oli politsei peadirektor, oli meedia tähelepanu all teatud karisma ning julgete väljaütlemistega. Võib-olla seetõttu ta ei sobinudki ministritele.

Siin on muidugi üks asi, mis on minu subjektiivne arvamus. Kui vaatame politsei peadirektorite tausta, siis Ain Seppik oli viimane peadirektor, kellel oli uurija või ütleme kriminaalpolitsei taust. Alates Harry Tuulest, tema kaasa arvatud, on olnud kõik politsei peadirektorid tegelikult korrakaitselise ehk nn konstaabli taustaga. Viimaseid on ka tegelikult poliitikutel lihtsam aktsepteerida, sest nemad lähtuvad põhimõttest "vait olla ja edasi teenida". Neil on käsuliin palju konkreetsem, kui näiteks kriminaalpolitseinike puhul. Seetõttu pole ehk välja kujunenud ka mingeid erilisi arvamusliidreid.

Mis juhtum oli nende punaste vormirõivastega, mida irooniliselt meenutatakse?Punased pintsakud tulid minu mäletamist mööda Jaan Tootsi ajal, kes oli vahepeal peadirektori kohusetäitja. Nende punaste pintsakutega tekkis muhelus rahva seas. Ma olen ise juhtunud olukorda, kus toimus Eesti politsei juhtide kohtumine Venemaa kolleegidega Mõõkkala restoranis ja Ain Seppik, kes oli siis kas uurimisameti juht või peadirektori asetäitja, jäi oma punase pintsakuga ukse juurde ning vene pätid tulid sisse ja viskasid talle joped kätte, panid veel jootraha ka. Arvasid, et tegemist on šveitseriga.

Kuidas praegune juht Raivo Küüt ühendatud ameti juhtimisega hakkama saab?See on ausalt öeldes päris suur probleem, sest me täpselt siiani ei tea, kas kiire ühendamine oli õigustatud. Tema oli muidugi täideviija, ma üldse ei ütle, et tema oli eestvedaja. Ma arvan, et talle lihtsalt öeldi, et sa pead selle ära tegema.

Pean kurbusega tõdema, et mingil määral on see ootuste ja lootuste purunemise periood. Lootused uue ühendatud ameti suurele võidukäigule pole täitunud. Organisatsiooni sees on tekkinud frustratsioon, on olnud ka sisemiste mässude periood, mis on negatiivselt mõjunud organisatsiooni sisemisele kultuurile.

Nüüd tuleb palju vigu parandada. Kogu lugupidamise juures Raivo Küüdi vastu ütlen, et ta on lasknud bürokraatial võimutsema hakata.