• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa kas kohaneb ja areneb või ta süüakse lihtsalt ära

    Ajakiri The Economist ennustab eurotsoonile 2012. aastaks 0,3% majanduslangust. Kreeka võlakoormus võib järgmise aasta lõpuks moodustada 180% SKPst.

    Võlakirjaintressid on rekordkõrgustes ja rahaturgudel valitseb segadus. Euroopa riigipeade poliitiline kapital on ammendumas, aga olukord ei näi veel paremaks muutuvat. Leidub kirjamehi, kes süüdistavad kõikides Euroopa hädades turumajandust ja kuulutavad kapitalismi hukku. Kõige tõsisemad probleemid painavad Lõuna-Euroopat. Just Lõuna-Euroopa näitel on ilmne, et majandussurutises pole süüdi mitte vaba turg, vaid vastutustundetu eelarvepoliitika, jäik tööturg, liigne riiklik sekkumine ja ülereguleerimine.
    Enim on kõneainet pakkunud võlakriisis riikide äärmiselt lõtv eelarvepoliitika. Isegi majandusliku õitsengu aegadel elati võlgu. Sarnaseid nõudmisi kostis ka Eestis – soov kõik ühe korraga valmis ehitada tulevaste laekumiste arvel. Ka praegu leitakse, et kui mingi objekt on poliitiline prioriteet, siis pole raha allikas ja finantseerimismudel oluline. Tegelikult peaks olema vastupidi – kui miski on prioriteet, siis tuleb selle rahastamine tagada riigieelarvest enne teisi, vähemolulisi projekte. Veel ohtlikum on aga riigikogu kõnetoolist lendu lastud sotsiaaldemokraatide mantra, mille kohaselt “sotside soov on raha kulutada, valitsuse asi on see raha leida”.Ametühingute roll Vana Maailma tööturul on kasvanud liiga suureks. Paljudes Euroopa riikides on ametühingud muutunud progressi, avatuse ja paindlikkuse vastasteks. Ettevõtete ja riikide pankrotistumine tundub olevat nendele väiksem mure kui ühinguliikmete luksuslikest hüvedest loobumine. 14 kuupalka aastas, lisatasu arvuti kasutamise eest ja 50aastaselt pensionile suundumine on kreekaliku ummiktee värvikamad näited. Tsunftihuvide ja suletuse kaitsmine ning tööturu jäikus vähendab eurooplaste konkurentsivõimet tervikuna, sest tegelikult ei võistle me niivõrd omavahel kuivõrd ellujäämises nimel globaalses toiduahelas.Euroopa majandused on tihti ülereguleerituse ja liigse bürokraatia ohvrid. Maksukeskkonna läbipaistvus ja äritegemise lihtsus on oluline argument uute investeeringute riiki meelitamisel. Ärikeskkonna atraktiivsuse edetabeli ladvikust aga ühtegi Lõuna-Euroopa riiki ei leia. Maailmapanga 2011. aasta Ease of Doing Business edetabelis paikneb Kreeka 183 riigi hulgas alles 101. kohal. Äri alustamise alamkategooria 149. koht peaks kreeklased tõsiselt tegutsema panema tööpuudusega võitlemisel.  Alates ehituslubade saamisest lõpetades kinnisvara registreerimise kiiruse ja investorite kaitsega on ruumi arenguks, mille viljad annavad kiireid tulemusi uue majanduskasvu ja kõrgemate maksulaekumiste näol.Võlakriisis riikidel on ajalooliselt olnud kombeks aktiivne sekkumine majandusse läbi maksuerandite ja dotatsioonide, mis sünnib huvirühmade lobist ja poliitikute nõrkusest toetuse nimel “meelehead teha”. Tulemuseks pole pelgalt tohutu koormus riigi rahakotile, vaid ka antud sektori nõrgestamine pikas perspektiivis. Maksusoodustuste ja dotatsioonidega lülitatakse osa ettevõtlusest elutervest võistlusest välja. Resultaadiks on ebaefektiivsus, vähene innovatsioon ja konkurentsivõime kadumine, mille kulud määritakse ühtlase kihina maksumaksjate turjale.Keeruline maksusüsteem vajab omakorda kulukat ametnikearmeed ja õõnestab maksudistsipliini käsikäes korruptsiooniriski kasvuga. Iga erandi või toetuse kehtestamine sünnitab nõudmisi järgmiste järele, mis lumepallina kosudes kiirelt kogu maksukeskkonna lömastab. Teaduslikud uuringud tõestavad kõrgete maksumäärade ja süsteemi keerukuse negatiivset mõju maksukuulekusele. ELi siseturu huvides oleks senisest palju selgem erandite ja maksusoodustuste (vähendamise) ühine poliitika, et vältida turumoonutusi ja ebaausat konkurentsi. Majandustegevuse maksustamise loogika peab baseeruma  teadmisel, et toote eest maksab õiget hinda tarbija, mitte anonüümne maksumaksja.
    Kokkuvõttes. Tuleb tõdeda, et Euroopas lõõmavas majandussurutises on süüdi sotsialismi ja populismi segunemisel tekkinud Molotovi kokteil. See ei ole kapitalismi või turumajanduse kriis. Kindlasti mitte. See on liigse riikliku sekkumise, lodeva eelarvepoliitika ja vastutustundetu poliitilise juhtimise kriis. Võlguvõetud heaolu on tulevaste põlvede suhtes amoraalne ja majanduslikult kallis. Darvinistlikku tarkust meenutades tuleb mugavaks jäänud Euroopale soovitada – kohane ja arene või suuremad ja kiiremad söövad sind lihtsalt ära.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
LHV: Coopi aktsia on ülehinnatud – aeg müüa
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
National Geographic muudab Eestis oma ilmumise põhimõtteid
Ajakiri National Geographic suurendab järgmisest aastast Eestis oma eriväljaannete mahtu, mis hakkavad ilmuma iga kahe kuu tagant – kokku kuus temaatilist eriväljaannet aastas. Samal ajal lõpetab üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast tingitud reklaami- ja jaemüügi olulise vähenemise tõttu jaanuarist ilmumise National Geographicu eestikeelne põhiväljaanne.
Ajakiri National Geographic suurendab järgmisest aastast Eestis oma eriväljaannete mahtu, mis hakkavad ilmuma iga kahe kuu tagant – kokku kuus temaatilist eriväljaannet aastas. Samal ajal lõpetab üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast tingitud reklaami- ja jaemüügi olulise vähenemise tõttu jaanuarist ilmumise National Geographicu eestikeelne põhiväljaanne.
Soome mõjukas majandusjuht sai maksuparadiisi tulu varjamise eest aasta tingimisi
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.