“Sain Eestis korjata neid kirsse, mida mul vaja oli”

Lõppev ja eelmine aasta olid Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi jaoks edukad. Milline tuleb järgmine aasta? Mitte nii hea kui see aasta, aga kindlasti tuleb palju parem kui eelmised aastad. Järgmiseks aastaks on väga kõrged ootused. Me just käivitasime uue tselluloosikeedukatla, mis aitab pakkuda klientidele veelgi vastupidavamaid tooteid, suurendada märgatavalt ettevõtte efektiivsust, seda lisaks suuremale keskkonnahoiule ning väiksemale energia- ja veekulule. See muudab meid konkurentsivõimeliseks ja aitab tõsta kvaliteeti. Turg võib osutuda palju väljakutsuvamaks, aga investeeringud, mida oleme teinud sellel aastal, aitavad meil järgmised aastad üle elada.

Mis on selle ja eelmise aasta edu põhjused? Inimesed ütlevad tihti, et ettevõte peaks olema suur, et omada majanduslikke oskusi, ja olema edukas ühes või teises valdkonnas. Mina olen aru saanud, et edukas olemine ei ole seotud ettevõtte suurusega. Meie suudame reageerida turul toimuvatele muutustele kiiremini kui meie suured konkurendid. Praegu müüme paberit 50 erinevas riigis – Mehhikost kuni Austraalia ja Filipiinideni. Meil on olnud ajad, kus eksportisime Euroopasse umbes 90% oma toodangust, praegu on Euroopa osakaal 30% ja sellepärast me olemegi edukad.

Tulite Eestisse 1994. aasta lõpus. Mida olete Eestist õppinud ja kas olete rahul, et tulite just sellel ajal? Meie kutsume seda “alguse tegutseja eeliseks”. Ma tulin siia ja sain korjata neid kirsse, mida mul vaja oli.

Mida Te soovitate ettevõtjatele, kes kardavad järgmist aastat? See on sama, kui sa oled purjelaeval ja tuul läheb valjemaks – siis pead sa oma purjeid kohendama. Väikeste riikide jaoks on see keeruline, aga Eesti firmadel tasuks otsida võimalusi minna uutele turgudele, eriti Aasiasse.

Eestis räägitakse palju Hiina turust. Hiina ei ole riik, kuhu mina investeeriks ja kus aega kulutaks. Ma kulutaksin aega Indoneesia turuga tegelemiseks.

Sest Teie olete Indoneesiast? Ei. Ma usun, et aastaks 2020 on Indoneesia majandus maailmas 5. või 6. kohal. Samuti peaks vaatama India poole. Ja nendesse riikidesse laienemiseks on parimaks platvormiks Singapur.

Millised on Teie eesmärgid Eestis? Meie järgmine investeering on energiasektoris, tahame toota rohelist energiat. Kuid enamiku investeeringuid teeme endiselt paberiärisse.

Kuidas on lood kinnisvaraarendusega? Mul on väike ja hea projekt Tallinnas Pagari tänav 1, mis on vana KGB maja. Just sõlmisime lepingu ehituse alustamiseks. Sinna tuleb kortermaja 42 korteriga. Loodan, et projekt saab valmis järgmise aasta lõpuks. Eesmärk on arendada midagi sellist, mida pole Eestis varem nähtud. Edu saavutamiseks pead ehitama sellise hoone, mis on klass kõrgem seni turul pakutavatest. Ma olen öelnud ehitajatele, et nende korterite kvaliteet peab olema selline, et ma tahaksin osta selles majas endale korteri. Siis on mul veel väike projekt supermarketi ehitamiseks Põhja-Tallinnas, Koplis. Sinna tuleb Rimi.

Kas praegu on hea aeg investeerida kinnisvarasse? Kinnisvarasse tuleks alati investeerida ja just siis, kui tsükkel on languses, siis on võimalik tabada järgmist tsükli tõusu. Me alustame ehitust nüüd ja loodetavasti, kui see ehitus lõpeb, siis on ka kinnisvaraturg taas tõusule pööranud. Languse ajal on võimalik leida paremaid ehitusettevõtteid, kes on valmis detailidele rohkem aega kulutama.

Seega usute, et järgmisel aastal kinnisvaraturg kasvab? Järgmise aasta lõpus me juba rokime, kullake. See aga ei tähenda, et kinnisvarahinnad kerkiksid järsult. Me ei näe kindlasti mitte midagi sellist, mida me nägime 2007. aastal.

 

 Kes on kes

Sonny Aswany

Olulisemaks ettevõtmiseks Eestis on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, mille omanik on Tolaram Corporation PTE. Ltd. Eelmine aasta oli Kehras tegutseva Horizoni tselluloositööstuse jaoks väga edukas. Ettevõtte kasum kasvas 0,9 miljonilt 134,3 miljoni kroonini. Aswanyl on olnud plaanis ka mitme suure kinnisvaraarenduse käivitamine Tallinnas, kuid kinnisvaraturu langus lükkas nende plaanide elluviimise edasi. Samuti plaanib Toloram Grupp investeerida kohalikku biomassi kütusena kasutava koostootmisjaama rajamisse. Kehra tselluloositööstuse juurde rajatava jaama hinnanguline maksumus on 30 miljonit eurot. Jaama aastaseks tootmisvõimsuseks plaanitakse 108 GWh soojusenergiat ja 63 GWh elektrienergiat. Jaam peaks tööle hakkama 2014. aastal.Indoneesias sündinud ning Malaisias ja Inglismaal õppinud Sonny Aswany tuli Eestisse juba 1994. aastal ning osales siin mitme ettevõtte erastamisel. Eelnevatel aastatel oli ta töötanud Inglismaal, Indoneesias, Indias ja Venemaal. Enne Eestisse tulekut käis Aswany läbi kõik endised liiduvabariigid ja otsis Tolorami investeeringuteks sobilikku paika, kuid ükski endine liiduvabariik ei tundunud atraktiivsena. Eesti jättis ta esialgu kõrvale, sest see oli tema arvates liiga kauge ja väike maa.Eestisse tuli Aswany aga tänu Tallinnas Koplis asunud Balti Manufaktuuri erastamisele. Järgnesid juba pankrotistunud Kehra tselluloosi- ja paberivabriku, Sindi tekstiilivabriku ja Viljandi Mistra Viva ost. 1998. aasta lõpus andis valitsus Aswanyle eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Põhjuseks olid investeeringud tekstiili- ja paberitööstusse. Eelmise aasta kevadel ostis Aswany riigilt Tallinnas Pagari tn 1 asuva endise KGB peamaja.