Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalev Lillo: riik ärgu toetagu eksporti Venemaale

    Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige, Tallinna Sadama nõukogusse kuuluv Kalev Lillo leiab, et riik ei peaks toetama eksporti Venemaale.

    "Meie ühise maksuraha eest ei peaks me kaasa aitama majandusliku julgeolekuriski suurendamisele," kirjutas ta Delfis ning lisas soovitusena: lõpetame Venemaale ekspordi riikliku toetamise ja suuname need vahendid ümber.
    "Üheks võimaluseks on arendada veelgi elavamaid kaubandussuhteid meie Eesti idasuunalise välispoliitika prioriteetriikide, näiteks Gruusia ja Ukrainaga, aga ka Kesk-Aasia riikidega, kus praegu on kaubavahetuse mahud väga väikesed, võimalused äri ajada ehk aga isegi perspektiivikamad kui Venemaal," selgitas Lillo.
    "Meie mälu on tuhmunud ja kipume unustama, miks tegime jõulisi pingutusi, et sõltuvust Venemaast oluliselt vähendada ning poliitiliselt ja majanduslikult stabiilsematele lääneriikidele orienteeruda," viitas ta 1990ndate alguse Eestile.
    "Meil on meelest läinud, kuidas ühel hetkel kogu ahvatlev idaturg administratiivsete tollitariifidega meile suleti ning paljud meie ettevõtjad üliraskesse olukorda sattusid," lisas Lillo ning märkis, et millegipärast ei taheta näha tänast olukorda, kus transiitkaubavooge kontrollitakse poliitilisel tasemel.
    Venemaa on tõusnud Soome kannule Eesti suuruselt teiseks ekspordipartneriks. Oktoobris müüsid Eesti ettevõtted Venemaale kaupu 1,6 korda rohkem kui samal ajal aasta tagasi.
    Meie väliskaubanduse osakaalust läheb idanaabrile selle aasta kümne kuu seisuga 10,5%. Samas oli oktoobri tase 14%. Madalaim oli Vene-suunaline eksport 2005. aasta esimeses kvartalis, mil Venemaa osakaal oli 6%.
    Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Eesti eksport Venemaale võiks olla mitte suurem kui 10% koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.