LOGISTIKA. Logistikud seilavad tänavu segastes vetes

Hinnad on juba niigi püsivalt soodsad, mistõttu pikemalt miinusega tegutsejad lõpetavad oma logistikaäri. Kindlat hinnatõusu kõigis valdkondades siiski ei paista, on veel ettevõtjaid, kes näevad pigem langust.

Küsimused1. Mis iseloomustas 2011. aastat, mis jäi meelde?2. Millised on prognoosid alanud aastaks?3. Mis saab teenuste hindadest uuel aastal?4. Millised sündmused ja märksõnad iseloomustavad alanud aastat?5. Millega ettevõtte 2012. a kulutuste planeerimisel arvestate?6. Millega peaksid logistikatarbijad/kliendid tänavu arvestama?7. Millised kolm soovi võiks kuldkalake uuel aastal täita?

ÕHU- JA MEREVEOD. Arvestame hinnatõusuga

MEELIS KOITMÄE, Aerogistica OÜ tegevjuht1. Midagi väga eriomast 2011. aastal välja ei oska tuua. Meretranspordis toimus ilmselt nõudluse/mahtude vähenemise tõttu läbi aasta hindade langus. Seda just Eesti jaoks põhiliseks veosuunaks olnud impordil Aasiast. Ja antud kontekstis ei mängi suurt rolli Eesti veomahud, sama trend on terves Euroopas. Hindade langus on laevaliine sundinud marginaalide säilitamiseks otsima võimalusi konsolideerumiseks. Pange tähele, vaba konkurentsi, ja sellest tuleneva paratamatu volatiilsuse, suutis merevedudes luua ELi 2008. aasta otsus kaotada konverentsid. 2011. otsivad liinid jälle võimalusi, kuidas sabad kokku lüüa. Tulemuseks on, et laevliinid konsolideerivad TEUd (tingühik, võrdub 20jalase konteineriga) ja tekib surve hindade tõusuks 2012. aasta alguses. Lennutranspordis, näiteks Tallinna lennujaama statistikal põhinevalt, on kaubamahud kasvanud, peamine mõjur sellele on transiitkaupade Hiinast ja Türgist Venemaale veetava kaubamahu kasv alates teisest kvartalist. Nii-öelda tavakaubaveo turg on olnud tänu Eesti majanduse seotusele eeskätt Skandinaavia investeeringutega samuti pigem positiivses trendis. Veolahenduste puhul väärib märkimist Lufthansa Cargo eksporditeenuste avardamine Kaunase kaudu. Loomulikult peab kahjutundega mainima, et eeskätt lähivedudel esindatud olles on rahvusliku vedaja Estonia Airi konkurentsivõime halvenenud – on mõistetav, et strateegia lähtub reisijateveo eesmärkidest, ent kurb on näha kaubavedu kannatamas. Hoiame Estonian Airi kaubaveomeeskonnale pöialt, ent nad leiaksid võimaluse lõimida kaubaveomahud Estonian Airi strateegiasse. Kas Tero Taskila teab, et Estonian Air ka kaupu saab vedada?

2.–3. Transpordisektorit on mõjutanud läbi aegade kütusekulude kasv. See saab ka järgmisel aastal olema kindlasti jätkuv. Maailmamajanduse üldine stabiilsus on oluline ja kui ei toimu suuremaid poliitilisi kataklüsme, siis saame loota ka veomahtude kasvule idast läände ja läänest itta. Euro valuutana on tugeva löögi all ja sellest sõltub palju, kuidas järjekordne finantskriis ületada suunatakse. Veidi kergendab meie olukorda see, et meil pole suuri rahvuslikke panku, mis pankrotti võiksid minna ja peamiselt ripume ära regionaalsetest (Skandinaavia, Euroopa) arengutest. Hoolimata segasest olukorrast vaatame järgmisesse aastasse pigem optimistide kui pessimistidena. Eeldame, et Aerogistica veomahud kasvavad 2011. aastaga võrreldes 2012. aastal veidi mõõdukamalt kui eelmisel aastal, eemärk on pigem kasv kui mahtude säilitamine.

4. Kütusekulude tõus, laevaliinide ja ka lennuliinide kas konsolideerumine või pankrot. Uute veolahenduste lisandumine (märksõna efektiivsus), tootmise lokaliseerumine vs globaliseerumine.

5.–6. Arvestame kindlasti hinnatõusu või inflatsiooniga. Mis kahjuks ei ole valitsuse poolt piisavalt tähelepanu pälvinud ja pigem eitamist või ignoreerimist on leidnud. Samas on valitsusel inflatsiooni võimalik mõjutada peamiselt vaid maksupoliitiliselt, krediidimäära jms instrumentidega tegelevad kaugemad kolleegid Euroopa Keskpangast. Valitsus peaks adekvaatselt seisu hindama ja endast sõltuva tegema, et Eesti majanduse konkurentsivõime pareneks, mitte ei halveneks.

7. Euro peab siiski stabiilset kurssi säilitama. Vaba konkurents peab säilima. Eesti kehtestab end kaubavedude transiidikoridorina ida ja lääne vahel, oluline on siin leida ja saavutada kontakt kaubaomanikega, jõuda n-ö tegelike otsustajateni.

RAUDTEEVEOD. Raudteel veetakse vähem

KAIDO SIMMERMANN, Eesti Raudtee juhatuse esimees

1. Logistikasektoris on märgilise tähendusega Logistikaklastri edukas tegevus. Eesti Raudtee seisukohast on märkimisväärne Koidula raudteepiirijaama valmimine, mis suurendab raudtee läbilaskevõimet, avab võimalusi uute piiriüleste marsruutide kasutamiseks ning võimaldab taas üle pika aja raudteed mööda vedada kõiki kaubagruppe, näiteks külmutatud toiduaineid. Samuti on oluline, et raudteevedudes on aastaga 40% kasvanud konteinerkaupade vedu.

2. Raudtee kaubavedude maht jääb 2012. aastal 2011. aastale alla. Kui 2011. aastal ületab raudtee kaubavedude maht 30 miljoni tonni piiri, siis järgmise aasta eelarvet koostades prognoosime veomahuks 25,9 miljonit tonni. Ent oleme alati eelarveprognoosides olnud konservatiivsed. Näiteks 2011. aasta prognoos sai ületatud rohkem kui 5 miljoni tonniga.

3. Teenuse hinnad oluliselt ei muutu, inflatsiooni võrra ehk hind tõuseb 5%.

4. Jätkame ettevalmistusi uute reisirongide kasutuselevõtuks. Lõpeb raudteeremont Tallinna– Tartu trassil ja algab kapitaalremont Tallinna–Keila– Paldiski ja Paldiski–Vasalemma liinil. Samuti jätkub reisijate ooteplatvormide ümberehitamine ja Tallinnast lääne poole jäävatel liinidel kontaktvõrgu rekonstrueerimine. Aasta lõpuks peab olema ellu viidud omaniku tahe ehk Eesti Raudtee jagunemine.

5. Arvestame ennekõike prognoositavat kaubaveomahtu.

6. Minimaalne hinna korrigeerimine säilitab stabiilse keskkonna. Kuna Tallinnast ida poole jäävatel liinidel on raudtee remont valdavalt lõppenud, toetab ka taristu seisukord kvaliteetsema teenuse osutamist.

7. Loodame, et ida suunast saabuvad kaubavood ei vähene ja teisi kanaleid kasutavad kaubagrupid asenduksid uute kaubavoogudega.

EKSPEDEERIMINE, MAANTEEVEOD. Ootame kasvu

JAAN LEPP, DSV Transpordi juhataja

1. 2011. aasta oli logistikasektori jaoks üldiselt hea aasta. Usun, et enamik turul osalejaid tegi veomahtude põhiselt oma läbi aegade parima tulemuse. Headest tulemustest ei saanud n-ö rõõmu tunda, kuna halvad majandusuudised olid läbi aasta domineerimas.

2. Vaatamata jätkuvatele negatiivsetele väljavaadetele 2012. aastaks oleme meie teinud mõõdukalt positiivse eelarve mahtude kasvuga veidi üle 6%.

3. Hinnatasemed, mida oleme väljastanud aasta lõpus, on üldiselt 2011. aasta tasemel. Veidi on hinnatõusu märgata ekspordivedude osas Skandinaavia suunal, mida on põhjustanud jätkuv ekspordivedude ülekaal.

4. Kõik on suures ootusärevuse, missugune see majanduskriisi järgmine faas tuleb.

7. Et Eesti majandus saaks ka 2012. aastal hästi hakkama.

MAANTEEVEOD. Ellu jäävad investeerijad

VIKTORIA BÕSTRJAK-BUTORINA, Wett Eesti OÜ asedirektor

1. Kõikidele, kes töötavad Venemaa suunal, oli möödunud aasta lõpus suur üllatus olukord Venemaa teelubade ja hindadega Eesti-Venemaa vedude puhul. Tavaliselt tõusevad aasta lõpuks hinnad veolubade puudujäägi tõttu kõikidel autovedajatel kaks korda, aga 2011. aastal nägime, kuidas paljud autovedajad andsid oma kasutamata teeload Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA) tagasi. Meile see oli hea üllatus, kuna meil on pidevalt autosid koos kaubaga sõidus, ja saime neid tagastatud teelubasid kasutada. Samuti iseloomustasid 2011. aastat kõige madalamad konteinerite mereveo hinnad, mis olid isegi madalamad kui 2008. aasta kriisi ajal.

2. Ellu jäävad need logistikaettevõtted, kes on häid investeeringuid teinud ning on loonud ettevõttele arenguruumi. Vaatamata üldisele langusele ootame kuni 25% kaubavoolu tõusu, mis põhineb olemasolevate klientide prognoosidel ning samuti tänu uutele projektidele ja suundadele. Nimelt hakkasid meie autod regulaarselt sõitma Eesti ja Soome vahel ning aasta alguses hakkab regulaarselt tööle Eesti–Ukraina liin.

3. Väga raske on ennustada, mis hakkab sel turul toimuma. Aasta esimesel poolel võib näha väikest hinnatõusu, ja pärast tulevad hinnad tagasi 2011. aasta lõpu tasemele, võib-olla veel natukene, aga kindlasti tõsist hindade langust ei tule, sest paljud ekspedeerijad ja vedajad töötavad miinimumkasumiga, ja mõned isegi miinusega, aga kogu aeg ei saa ju miinusega tööd teha, keegi lõpuks läheb ära.

4. Kulude kärpimine.

5. Kuna meil on erinevad osakonnad ja ka oma autopark, siis igal aastal peame arvestama paljude ja erinevate asjadega. 2012. aastal arvestame autopargi laiendamisega, mis toob kaasa autopargi hoolduse kulude suurenemise, ning uute töökohtade loomisega.

6. Hinnad ei saa kogu aeg langeda.

7. Et vagunid oleksid kättesaadavamad, kütuse hind langeks ja tuleks juurde uusi kliente.

LAOLOGISTIKA. Tuleb rahulik aasta

ELMER MAAS, Via 3L ASi tegevjuht

1. 2011 jätkus mitu juba 2010. aastal alguse saanud tendentsi. Kütusehinna tõus, heade rendipindade nappus, mahtude kasv toidu- ja esmatarbekaupade sektoris, aga ka ekspordimahtude tõus. Tasapisi hakkasid suurenema ka palgad. Samuti jätkus mahtude konsolideerumine suurematesse logistikakeskustesse (Via 3L, Smarten). Suuremad jaeketid võtsid suuna ketisisese kesklao rajamisele (Maxima ja Selveri keskladu).

2. 2012 tuleb meie hinnangul rahulik aasta. Enamik meie kliente planeerib mõõdukat, 3–5% mahtude tõusu. Mitu hulgimüüjat otsustab just nüüd minna teenuste sisseostmise teed, kuna võit efektiivsuse tõusust on ilmne. Samuti on suured jaeketid jätkuval hankijate arvu vähendamas.

3. Suuri kõikumisi teenuse hindades ei oska ette planeerida. Kui konkurents tiheneb, ei saa välistada, et hinnad hoopis langevad. Teenusepakkujad, kes otsustavad olulisel määral hinda tõsta, jäävad seeläbi oma klientidest ilma ja see risk hoiab neid praegu tagasi.

4. 2012. aastat sobivad iseloomustama ebakindlus ja lootusrikkus käsikäes.

5. Arvestame praeguse palgataseme, praeguse kütuse hinna ja kallineva elektriga.

MAANTEEVEOD. Kehvemaks ei lähe

TOIVO KULDKEPP, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär

1. Meie jaoks oli oluline käivitada virtuaalne järjekord piiril. Tulemusega võib rahule jääda.

2. Kehvemaks vedudes minna ei saa.

3. Hinnad ei tohiks kasvada.

4. Venemaa liitumine WTOga. Assotsiatsiooni eesmärk on panustada parkla ja 24meetriste kaalude ehitusse Luhamaal.

7. Et euro saaks vaevadest lahti. Positiivsed muudatused Venemaal oleksid kiiremad, piiriületus Euroopa ja Venemaa vahel muutuks normaalsemaks

PAKIVEDU. Laieneme lähikuudel Leetu

Ansi Arumeel, Eesti Posti logistikadivisjoni juht

1. Paki ja kullerteenuste turul oli Eesti Postile kindlasti kõige olulisem sündmus ööpäev läbi toimiva pakiautomaatide võrgustiku Post24 avamine augustis. Ettevõttele on oluline kasvada pakiteenuste valdkonnas, kuna kirjasaatmine kahaneb.

2.  Järgmiselt aastalt ootame väikest kasvu logistikateenustes. Eelkõige panustame pakiautomaatide äri täies mahus käivitamisele kõigi Balti riikides.

3. Teenuste hindasid korrigeerime vastavalt sisendkulude muudatustele. Eelkõige mõjutab logistikateenuste hinda kütuse hind. Teenuste baas_hindades suuri korrektuure ei tule.

4. Meile tuleb aasta 2012 vägagi huvitav ning pingeline, kuna käivitame logistikaäris tegevuse ka väljaspool Eestit. Esimeses kvartalis alustame Leedus pakiautomaatide teenuse pakkumist ning seejärel ka Lätis – need on meie kõige olulisemad investeeringud ja projektid. Kindlasti jätkab ettevõte investeerimist logistikateenuste arengusse ka Eestis, investeeringud Eestis on seotud teenuste osutamist toetava infosüsteemi arendamisega.

5. Kulude planeerimisel oleme endiselt vägagi konservatiivsed ja ettevaatlikud. Oleme arvestanud, et kütuse hind võib veelgi tõusta. Kuna teenuste hindade korrigeerimine seoses sisendkulude kasvuga ei ole lihtne, tuleb aasta jooksul leida täiendavaid kokkuhoiukohti, et säilitada kasumlikkust.

6. Hinna kujunemist mõjutab kütuse hinna muutumine, seda just eelkõige nende teenuseosutajate puhul, kellel kütuse lisatasu muutuvväärtusena teenuste hinnale lisandub.

7. Loodan, et e-kaubandus saab veelgi tuult tiibadesse.