Euroopa liidrid plaanivad uue kavandatava europakti lepingu raames hakata karistama riike, miks ei allu võlgade vähendamiseks ettenähtud ajakavale. Lisaks jäetakse riikidele vähem mänguruumi kõrvalekalleteks majanduspoliitikas.
Riikidele, mille võlg ulatub üle 60 protsendi SKPst, rakendatakse sanktsioone juhul, kui neil ei õnnestu kärpida üle võlapiiri ulatuvat summat aastas 5 protsendi võrra, vahendab Bloomberg viidates enda valduses olevale projektikavale. See säte lisandub eeldusele, et sanktsioonid rakenduvad ka juhul kui puudujääk ületab 3 protsenti SKPst.
Majanduskasvu korrigeeritud puudujääk ei tohi ületada 1 protsenti SKPst riikides, kus võlg on alla 60 protsendi SKPst.
Projekti autorid üritavad fiskaalpaktiga sulgeda augud ELi poliitikas, mis „võivad püsimajäämise korral ohustada stabiilsust, konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist“, on öeldud lepinguprojektis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroala riigid võivad lepingu allkirjastada juba 30. jaanuaril, kaks kuud enne viimasel ELi tippkohtumisel märtsi lõpuks pandud tähtaega.
Plaani peavad rakendama kõik euroala riigid ning see laieneb ka teistele ELi riikidele viie aasta jooksul. Lepingu osapooled peavad nõustuma ka tingimusega eelnevalt arutada kõiki suuremaid poliitikamuutusi, mida plaanivad. Suurbritannia on praeguse seisuga ainus ELi riik, mis on keeldunud selle plaaniga ühinemast.
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!