• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 15.01.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa peaks valima ameerikalikult karmima käe

Kui eurotsoon tahab kapitali lahkumist kontrolli alla saada, on tal kaks võimalust. Teha raha juurdetrükkimine raskemaks või pakkuda investeerimistagatisi maades, mille turud paistavad ebakindlad.
Itaaliast ja Prantsusmaalt võib alates suvest olla välja voolanud 300 mld eurot. Prantsusmaa ja Itaalia pangad trükivad raha juurde, et raha väljavoolu tasa teha, ent see aitab üksnes kapitali põgenemisele kaasa, sest takistab intressimäärade tõusu tasemeni, mis ajendaks kapitali paigale jääma.
Sotsialistlikud eurovõlakirjad. Kui Euroopas kehtiksid samasugused reeglid nagu Ameerika Ühendriikides, kus keskpangasüsteem peab raha trükkides andma lisatagatise kullas, ei trükitaks raha sel määral juurde ning kapitali väljavoolu suudetaks pidurdada.
Ameerikalik tee nõuab, et ostjad võtavad nii avalikku kui ka erasektorisse kätketud riskid enda kanda. Teist teed võiks nimetada sotsialistlikuks: kasutatakse investeerimistagatisi, lastes käibele eurovõlakirju. Kuni valitsused, mis müüvad oma võlgu pankadele, võivad saada piiramatult odavat laenu Euroopa keskpankadelt, jääb Euroopa volatiilseks. Kapitali väljavool jätkub ja Euroopa keskpankadelt nõutakse suuri hüvitisi. Saksamaal ulatuvad kompensatsiooninõuded juba pooleni netovälisvaluutakogusest ehk 500 miljardi euroni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saksamaa leppimine sellega oleks Euroopale hävitav. Euroopa finantstabiilsuse fond muutuks sotsialistlikuks agentuuriks, mis korraldab kapitalivoogu ja pidurdab turge. Selle tulemuseks on majanduskasvu vähenemine, niigi vähese kapitali väär jagamine ja tuumikpiirkondade majanduslik seisak.
Eurovõlakirjad tagavad kindlustunde üksnes riigivõlakirjadele. Eravõlgnikel on endiselt raskusi kapitali leidmisega ja riik suurendab mõju erasektoris. Euroopa Keskpanga majandusteadlane Otmar Issing on seda võrrelnud feodaalorjusse tagasipöördumisega.
Kuid see ei ole meeldiv võimalus, sest ähvardab maksumaksjate ja ametiühingute vastuseisuga. Saksamaal on seoses eurovõlakirjade kasutuselevõtuga juba tugev vastuseis kujunemas. Nii osutub elujõuliseks ameerikalik alternatiiv, mis säilitaks intressimäärade kõikumise distsiplineeriva mõju.
© Project Syndicate

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele