• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 27.01.12, 17:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leedu: toiduhinnad tõusevad, sest on vähe konkurentsi

Viimase kahe aasta jooksul on Leedu toidukaupade hinnad kasvanud inflatsioonist kiiremini, sest toimivat konkurentsi on liiga vähe, kirjutas Leedu Delfi.
Kui 2010. aasta jaanuaris maksid Leedu elanikud uuritavate toiduainete ja tarbekaupade eest 94,29 litti ja aasta hiljem 100,31 litti, siis tänavu tuli täpselt samade esmatarbekaupade eest välja käia juba 103,17 litti.
Korvi kuuluvad erineva rasvasusega piim, kohupiim, või ja õli, munad, suitsusink, viinerid, leib ja sai, kartul. Põhilised toiduained kallinesid seega 2010. aastal 6,4% ning 2011. aastal veel 2,9%. Inflatsioon oli Leedus 2010. aastal aga vaid 1,3% ja mullu 4,1%.
Analüütikud selgitavad toidukauba kiiret hinnatõusu peamiselt kahe põhjusega: toidukauba hinnatõus on inflatsiooni peamine mootor ning turu väiksuse tõttu pole Leedus piisavalt konkurentsi. Pole suuri ega efektiivseid välisfirmasid, mille järgi peaksid teised tegijad joonduma. Kui hind tõuseb toorme kallinemise tõttu, siis sinna see ka jääb, ehkki toore võib vahepeal odavneda. Hinnad on kallimad ka seetõttu, et tootjad ei saa kasu lõigata mastaabiefektist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tuleb tähele panna aga ka seda, et hinnad sõltuvad otseselt konkurentsisituatsioonist jaekaubandussektoris. Analüütikud märgivad seejuures, et toidukaupade nõudlus sõltub majanduse kõikumisest üsna vähe, inimesed tahavad süüa masust hoolimata. Küll võivad nad loobuda uue tehnika ning luksuskaupade ostust.
Leedu analüütikud märkisid, et samasugune olukord valitseb ka teistes Baltimaades ehk Eestis ja Lätis. Eestis näitas üks uuring seda, et euroliitu astumise eel hüppasid kaubanduskettide kasumid hoobilt üles.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele