Leedu: toiduhinnad tõusevad, sest on vähe konkurentsi

Kui 2010. aasta jaanuaris maksid Leedu elanikud uuritavate toiduainete ja tarbekaupade eest 94,29 litti ja aasta hiljem 100,31 litti, siis tänavu tuli täpselt samade esmatarbekaupade eest välja käia juba 103,17 litti.

Korvi kuuluvad erineva rasvasusega piim, kohupiim, või ja õli, munad, suitsusink, viinerid, leib ja sai, kartul. Põhilised toiduained kallinesid seega 2010. aastal 6,4% ning 2011. aastal veel 2,9%. Inflatsioon oli Leedus 2010. aastal aga vaid 1,3% ja mullu 4,1%.

Analüütikud selgitavad toidukauba kiiret hinnatõusu peamiselt kahe põhjusega: toidukauba hinnatõus on inflatsiooni peamine mootor ning turu väiksuse tõttu pole Leedus piisavalt konkurentsi. Pole suuri ega efektiivseid välisfirmasid, mille järgi peaksid teised tegijad joonduma. Kui hind tõuseb toorme kallinemise tõttu, siis sinna see ka jääb, ehkki toore võib vahepeal odavneda. Hinnad on kallimad ka seetõttu, et tootjad ei saa kasu lõigata mastaabiefektist.

Tuleb tähele panna aga ka seda, et hinnad sõltuvad otseselt konkurentsisituatsioonist jaekaubandussektoris. Analüütikud märgivad seejuures, et toidukaupade nõudlus sõltub majanduse kõikumisest üsna vähe, inimesed tahavad süüa masust hoolimata. Küll võivad nad loobuda uue tehnika ning luksuskaupade ostust.

Leedu analüütikud märkisid, et samasugune olukord valitseb ka teistes Baltimaades ehk Eestis ja Lätis. Eestis näitas üks uuring seda, et euroliitu astumise eel hüppasid kaubanduskettide kasumid hoobilt üles.