Heategevusliku Toidupanga juhi Piet Boerefijni hinnangul võib Eestis raisku mineva ja ära visatava toidu hulk olla võrdne rikaste Euroopa riikidega, kus läheb raisku kuni pool kasutuskõlblikust toidukaubast.
Möödunud nädalal avalikustas Euroopa Komisjon ametlikud andmed, mille järgi Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas (179 kg ühe elaniku kohta), mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Selles on oma osa majapidamistel (42%), tootmisettevõtetel (39%), jaemüüjatel (5%) ja toitlustusasutustel (14%), teatas Toidupank.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Eesti Toidupank näeb siiski probleemi, mis võib-olla ei ole veel nii suureks paisunud, kui Lääne-Euroopas, aga see on Eestis juba olemas ning kasvab järjest.
“Tuleb vahet teha kaubandusvõrgus ja eraisikute poolt ära visatud toidukaubal,” nentis Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Samas oleks ekslik arvata, et Eesti kodud Euroopa keskmisest väga drastiliselt erineks. Igapäevaselt läheb ära viskamisele suur kogus kõlblikku toitu, mille järgi tuhandetel Eesti peredel on kriitiline vajadus,” lisas Boerefijn.
Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Viimased uudised
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele