• OMX Baltic−0,34%300,26
  • OMX Riga−0,02%893,33
  • OMX Tallinn−0,39%2 073
  • OMX Vilnius0,4%1 204,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 807,81
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,87
  • OMX Baltic−0,34%300,26
  • OMX Riga−0,02%893,33
  • OMX Tallinn−0,39%2 073
  • OMX Vilnius0,4%1 204,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 807,81
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,87
  • 01.02.12, 17:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EKP Kreeka tõttu surve all

Kreeka lubab nädala lõpuks erasektori laenuandjatega kokkulepet riigi võla osaliseks mahakirjutamiseks, kuid ka Kreeka kreeditoril Euroopa Keskpangal on raske tagaplaanile jääda.
EKP käes on ligi 50 miljardi euro ulatuses Kreeka võlakirju, mis on seitsmendik riigi koguvõlast. Osalus on piisavalt suur, et tekitada turgudel küsimusi keskpanga rolli osas Kreeka vee peal hoidmises, isegi juhul kui riik tõepoolest nädala lõpuks erasektoriga kokkuleppele jõuab. 
Surve, millega keskpank silmitsi seisab, võttis teisipäevases raadiointervjuus hästi kokku Luxembourgi peaminister Jean-Claude Juncker, kus ta rõhutas, et läbirääkimised erasektori laenajatega peavad kiiremas korras lahenduseni viima, et pärast kokkuleppe saavutamist saaks teistele institutsioonidele selgeks, kui suures osas nende sekkumist vaja võib minna. Peale erasektori ja EKP on Kreeka laenuandjate hulgas ka teised Euroopa valitsused ning Rahvusvaheline Valuutafond. 
Euroopa Keskpanga põhikiri keelab ametlikult valitsuste finantseerimise, kuid siiani on võlakirja oste õigustatud vajadusega reguleerida intressimäära ja stabiliseerida majandust. Esimesed Kreeka võlaostud tegi keskpank 2010. aastal, mil Ateena pankrotioht esmakordselt päevakorda tõusis. Need võlakirjad seisavad EKP bilansis ligilähedaselt selles väärtuses, mida pank nende eest esialgu Kreeka valitsusele maksis. See tähendab omakorda, et kui Kreeka võlakirjad tähtaja saabudes restruktureerimata lunastab, saab EKP nende pealt miljardeid eurosid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Antud asjaolu on viinud aga väljaütlemisteni, et ka EKP peaks osa Kreeka võlast maha kirjutama või ümberstruktureerima, kuid see oleks ühelt poolt vastuolus põhikirjaga ja teisalt oleks pangal sellist kahjumivõttu ka raske õigustada. Alternatiivina on pakutud, et EKP võiks Kreeka võlakirjad müüa Euroopa stabiilsusfondile, kuid see võib tuua kaasa mitmete riikide protesti, sest ostutehingu sooritamiseks kasutataks maksumaksjate raha. 
Lisaks kardavad analüütikud, et kui EKP Kreekale appi läheks, soovivad ka  Iirimaa ja Portugal sama kohtlemist ja hakkavad karmide säästumeetmete rakendamise asemel oma võlgade mahakirjutamist nõudma. „Ma ei mõista, miks peaks EKP loobuma Kreeka võlakirjade toodetud kasumist kuid mitte Portugali omast. EKP ei soovi võtta Kreeka abistaja rolli, sest teised riigid hakkaks siis sama kohtlemist nõudma,” kommenteeris Berenberg Banki majandusteadlane Christian Schulz.
Autor: Maarja-Liis Mitri

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele