Euroopa poliiteliidi jaoks oleks muidugi tegemist väga piinliku olukorraga, aga kui aus olla, siis näiteks Kreeka otsusel euroalast lahkuda ei pruugi olla kogu Euroopa majanduse jaoks eriti negatiivseid tagajärg, kirjutas Danske Marketsi peaanalüütik Lars Christensen Sampo panga ettevõtete panganduse ajakirjas Liider.
„Selle üle, kas kriis võib viia terve euroala lagunemiseni, on peetud tuliseid vaidlusi,“ kirjutas Christensen. „Kahjuks olen ma arvamusel, et sellist asjade käiku ei saa enam välistada, aga ma ei pea seda kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks.“
„Pole mingit kahtlust, et euroala vaevleb praegu oma lühikese ajaloo kõige tõsisemas kriisis, ja minu arvates on Euroopa poliitikakujundajad teinud mitmeid vigu, mis on muutnud kriisi veel hullemaks,“ rääkis Christensen. „Samas peab tunnistama, et kriis on väga keeruline, ja kuigi on olemas mõned suhteliselt lihtsad lahendused, on nende rakendamine poliitilisest aspektist väga raske ning seega kriisile euroalas ilmselt niipea lõppu ei tule. Peaksime olema valmis selleks, et volatiilsus Euroopa turgudelt lähiajal ei kao. Kasv euroalas jääb 2012. aastal – ja võimalik, et ka 2013. aastal – tagasihoidlikuks.“
„Euroopa vajab ilmselgelt reforme, mis muudaksid Euroopa majanduse dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Paljudes Euroopa riikides on kahtlemata probleemiks ülemäära suured maksud ja üleregulatsioon,“ kirjutas Christensen. “ Samuti oleks vaja riigirahandus tervel mandril konsolideerida. Samas ei ole need probleemid minu arvates võlakriisi keskmes. Kriisi tegelik põhjus on minu meelest see, et rahanduspoliitika euroalas on kaugelt liiga paindumatu, ja ma arvan, et EKP peaks järgima Föderaalreservi ja Inglismaa Keskpanga eeskuju ning võtma kasutusele kvantitatiivse lõdvendamise ehk sisuliselt raha pakkumist suurendama. Usun, et see aitaks meil kriisist välja tulla.“
„See ei tähenda sugugi, et teisi reforme ei ole vaja – on küll –, ent ma kardan, et kui rahapoliitikat ei lõdvendata, siis seisame silmitsi Jaapani stsenaariumiga: kümneaastane kriis koos tõsiste võla- ja deflatsiooniprobleemidega,“ jätkas ta
Lars Christensen läks esialgu Taani majandusministeeriumist Danske banki tööle kommunikatsioonialale, hiljem sai temast Danske Researchi analüütik, kes spetsialiseerud Kesk-ja Ida-Euroopale. Ta on peagi kaheaastaseks saava poja isa, kirglik jalgpallifänn ning gastronoomiahuviline.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!