Kanal 2 ASi juht Urmas Oru ütles, et kui poliitikud peavad Eesti Rahvusringhäälingu uue maja ehitamist vajalikuks, peavad nad selleks ka raha andma, kuid kõik ei alga siiski majast.
"Ma ei ole teemaga nii kursis, aga kui riik peab maja ehitamist vajalikuks, on selleks vaja raha anda. See on aga kahtlemata suur otsus," rääkis Oru. "Minu üldine arvamus on aga, et kõik ei alga siiski majast."
Reformi- ja kokkuhoiuvõimalustest rääkides juhtis Oru tähelepanu sellele, et ERR peab siiani oma palgal tohutut hulka abipersonali, näiteks koristajaid ja valvureid, mis erafirmades teenusena sisse ostetakse.
"Noh, kindlasti on võimalik asju teistmoodi teha," märkis Oru. "Kui vaatame näiteks programmikulusid, on seal erakanalitega võrreldes üüratu vahe. Ja täna tegeleb ERR absoluutselt kõigega, neil on palgal ka koristajad ja valvurid. Ma ei tea, kui palju see kokkuhoidu annaks, aga erafirmad ostavad praegu kõik sellised asjad teenusena sisse."
Oru lisas, et ERRi palgal olevate inimeste arv, kes otseselt programmiga tegelevad, ületab samuti kordades erakanalite töötajate arvu. Koos raadioga annab ERRi programm tööd ligikaudu 500 inimesele, Kanal 2 programmi teeb samal ajal aga ära vaid umbes 60 inimest.
Seotud lood
Eesti Rahvusringhäälingu arengukava aastateks 2013-2016 pidi saama nõukogu liikmetelt 27. veebruariks elektroonilise kinnituse. Põhjaliku aruteluta ning kiirustades tehtav otsus peaks panema muretsema igaühe, kes vähegi huvitub sellest, et Eestis oleks tasakaalustatud ja kvaliteetne avalik-õiguslik meedia, kirjutab keskerakondlasest riigikogulane, Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tuleks ERRi kulutusi lähiajal tuntavalt kasvatada. Äripäeva arvates tuleks üle vaadata hoopis rahvusringhäälingu eesmärgid.
Riigikogu liige Igor Gräzini meelest on Eesti Rahvusringhäälingule palju rohkem raha juurde vaja, kui ERR praegu seda ise küsinud on.
Ärimees ja poliitik Tõnis Palts on seisukohal, et rahvusringhäälingule maksumaksja raha juurde anda pole mõtet, sest teistest meediakanalitest saaks sama kvaliteediga infot edastada oluliselt odavamalt.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Hetkel kuum
Lisatud vigade vältimise juhend
Tagasi Äripäeva esilehele