- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,61%6 265,58
- DOW 300,59%44 746,68
- Nasdaq 0,71%20 537,26
- FTSE 1000,53%8 820,86
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,13
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,61%6 265,58
- DOW 300,59%44 746,68
- Nasdaq 0,71%20 537,26
- FTSE 1000,53%8 820,86
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: ERRi vundament vajab reformi
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tuleks ERRi kulutusi lähiajal tuntavalt kasvatada. Äripäeva arvates tuleks üle vaadata hoopis rahvusringhäälingu eesmärgid.
Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et ERRis tuleks hoopis alustada vundamendist ehk vaadata kriitiliselt üle rahvusringhäälingu eesmärgid ning muuta organisatsioon tõhusamaks eelkõige sisemiste ressursside arvelt. Ruumi on nii kokkuhoiuks kui ka dubleerivate funktsioonide lõpetamiseks. Usk, et uue maja ehitamine lahendab iseenesest kõik vajakajäämised, seisab savijalgadel ning ei tohi seetõttu olla eesmärk omaette.
Vale eeldus. ERRi ülevalpidamiseks kulub riigieelarvest üle 23,3 miljoni euro, millele lisanduvad miljonid nn sihtotstarbelisi toetusi ministeeriumidest, avalikest fondidest ja spordialaliitudelt. Viimase puhul on kaudselt tegu reklaamimüügiga, mis seadusega keelatud. Rahvusringhäälingu plaan on eelarvet ligi neljandiku võrra maksumaksja toel kasvatada. Tõsta 1,5 miljoni euro eest palku ja taastada investeeringute iga-aastane riigieelarveline toetus 4 miljonit eurot. Allikmaa tõdeb intervjuus, et plaani B või C ei olegi. Järelikult sisemiste ressursside optimeerimist isegi ei arutata.
Äripäeva arvates tuleks lähtuda risti vastupidisest eeldusest ning võtta eesmärgiks ja leida võimalused, kuidas järgneva 5 aasta jooksul efektiivsust kasvatada ja nii näiteks kolmandik eelarvest kokku hoida, millest omakorda jätkuks nii kõrgemateks palkadeks kui ka paremateks saadeteks. ERRis on tööl palju oma ala professionaale nii toimetuses kui ka tehnilise poole peal, keda kõrgelt hinnata.Küsimus ei olegi niivõrd selles, et ERRi praegune plaan käib Eesti-sugusele väikeriigile üle jõu, mis on samuti tõsi. Vaid eelkõige selles, et ERR täidab mitmeid dubleerivaid ja ebavajalikke funktsioone. Kuigi sisemisi kokkuhoiuvõimalusi on kõrvalt raske hinnata, on juba pealtnäha neid kuhjaga.
Dubleerivad funktsioonid. Piltlik näide on end nn noorte ja muusikakanalina positsioneeriv Raadio2. Tegu ei ole Eesti kultuuri püsimiseks ega ühiskonna sidususe seisukohalt olulise ega asendamatu valdkonnaga, mille täidavad edukalt arvukad erakanalid alustades Sky Plussist ja lõpetades Elmariga. Samamoodi on arusaamatu, miks peab ERR investeerima ja üleval pidama arvukaid uudisteportaale. Kui kriitiliselt analüüsida, edastavad ERR portaalid sama infot, mida arvukad erakanalid ja seda nii vene kui ka osalt inglise keeles. Olgu see Delfi, Postimees või Äripäev.
Küsitavusi tekitavad ka saated ja ülekanded, mis oleks mõistlikum delegeerida erakanalitele. On see siis Eesti „Õnne 13” võtmes Briti regionaalpoliitikat edendav rahvasari „Südameasi”, infomeelelahutus nii hommikul (Terevisioon) kui ka õhtul (Ringvaade) või spordiülekanne, milleks panustatakse suurelt, kuid raha küsitakse ikka ja jälle skeemitades ja suure pahameeletormi saatel sponsoritelt. Kui 20 aastat tagasi iseseisvumisel oli ERRi roll asendamatu, siis tänaseks on Eestis arvukalt üksteisega konkureerivaid nii raadio- ja telekanaleid kui ka uudisteportaale, mille funktsioone ei pea ERR dubleerima.
Arvestades, et paljusid saateid tehakse juba praegu ERRis erinevate projektide raames, tuleks sarnast mudelit edasi arendada. Kui ERRi päriselt erastada ei soovita või ei saa, peaks ERR olema eelkõige otsustuskeskus, kust ja milliseid saateid tellida. Vahetu tootmise ja ülekanded saab aga edukalt delegeerida erasektorile. Nagu leiva saamiseks ei ole tarvis pagaritöökoda ja raamatu tellimiseks trükikoda, ei ole ERRi eesmärkide ehk teatud sisu tellimiseks tarvis ei eraldi kanalit ega hoonet.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele