Iga töötukoolitusse pandud euro toob tagasi neli eurot

2009. aastal lähtuti töötutele koolituse pakkumisel soovidest, 2010. aastal sellest, millist koolitust konkreetne töötu töölesaamiseks vajab. Kuna 2010. aasta koolituste tulemusel tõusis oluliselt ka koolitusel osalenute töötusjärgne palgatase, mida 2009. aasta koolituste puhul ei täheldatud, võib öelda, et muutusel soovidepõhiselt vajadustepõhisele koolituse pakkumisele on veelgi suurem positiivne mõju kui ilmneb hõivemäärast.

Koolituse tulemusel on tööturu väljavaated paranenud rohkem naistel, vanemaealistel ja eelnevalt lühemat aega tööta olnud töötutel. Haridustaseme järgi oli 2009. aasta koolitustel suurem mõju keskharidusega inimeste, 2010. aastal põhiharidusega inimeste, aga ka kõrgharidusega inimeste puhul. Kokkuvõttes oli kõigis vaadeldud gruppides ametialase koolituse positiivne mõju hõivele ja sissetulekule 2010. aastal suurem kui 2009. aastal.

Koolituse osutamise põhimõtete muutmise kõrval mõjutas tööturukoolituse tulemuslikkust ka koolituskaardi rakendamine, mis võimaldab pakkuda töötutele kiiresti ja paindlikult töölesaamiseks vajalikku koolitust. Samuti võis hinnangu tulemusi mõjutada ka 2010. aasta veidi parem tööturu olukord.

Ametialase koolituse mõju hinnangute põhjal viis töötukassa läbi ka kulu-tulu analüüsi. Koolituse kulu tasuvusmoment ehk hetk, mil tulud ületavad kulusid, tekib kaheksandal kuul pärast koolituse lõppemist. Kahe aasta möödudes on tulude ja kulude suhe 4/1. See näitab, et iga koolitusse investeeritud euro on toonud ühiskonnale tagasi neli eurot.