Koalitsioon: gaasivõrkude eraldamine tagab energiajulgeoleku
Täna läbis riigikogus esimese lugemise maagaasiseadus ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, mille eesmärgiks on gaasivõrkude eraldamine AS Eesti Gaas omandist aastaks 2015.
Majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul loob ülekandevõrkude eraldamine tootmis- ja müügitegevusest võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. "Ainult sõltumatu gaasivõrgu operaator on huvitatud gaasituru arendamisest selliselt, et rajataks täiendavaid ühendusi ja uusi tarneahelaid. Võitjateks on siin nii Eesti Gaasi kui ka gaasitarbijad, sest vaid konkurentsitingimustes kujunenud hind ja kindlus, et gaasivarustus on kindel suurendab gaasitarbimist. See on üks reaalne samm, mis aitab vähendada pea poolte Eesti elanike toasooja hinda tulevikus," rääkis Palling.
Palling rõhutas, et kuniks üks monopol kontrollib kogu turgu, sh ülekandevõrkusid ja kogu gaas tuleb Venemaalt, ei soovi ükski teine ettevõtte Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta. IRLi esimees Urmas Reinsalu oli sama meelt, märkides, et gaasi ülekandevõrkude omandiline eraldamine tagab tootmis- ja müügitegevusest Eesti energiajulgeolekule eeldused vähendada energiasõltuvust Gazpromist.
Reinsalu sõnul loob gaasi ühendvõrkude eraldamine eeldused alternatiivsete tarneallikate loomiseks, milleks on eelkõige LNG ja biogaas. „Ülekandevõrkude eraldamisega soodustame konkurentsi teket gaasiturul, mis pikemas perspektiivis omab positiivset mõju gaasi hindadele. Küsimus on, kas me tahame paremat gaasi hinda tulevikus läbi toimiva turu või läbi jätkuva energiasõltuvuse Venemaast,“ märkis Reinsalu. „Kuna Eestis puuduvad gaasi hoiustamise võimalused ning ainus maagaasi tarnija on Venemaa riiklik ettevõte Gazprom, võib tekkida oht Eesti soojusvarustuse tagamisel, kui tehnilistel või muudel põhjustel maagaasi tarne Venemaalt katkeb. Gaasi ülekandvõrkude eraldamisega loome eeldused täiendavate tarneallikate tekkeks nii, et Eesti ei oleks enam sõltuv üksnes ühest maagaasi tarneallikast,“ selgitas Reinsalu.
Reinsalu hinnangul ei ole alternatiivse LNG terminali rajamine Eestisse realistlik enne, kui Eestis ei viida läbi ülekandevõrkude omandilist eraldamist.
"Omandilisele eraldamisele kui gaasituru arengu ja energiajulgeoleku tagatisele on korduvalt viidanud Euroopa Komisjon ja konkurentsiamet. Eesti Gaasil on ülekandevõrkude eraldamiseks aega 2015. aastani. Selle aja jooksul peab selguma, kas torude omanikuks saab keegi Euroopa Liidust pärit erainvestor või hoopis mõni Eesti riigile kuuluv ettevõte," ütles Palling ning lisas, et paar aastat tagasi toimus samalaadne võrkude ja tootmise eraldamine elektriturul, mis on oluliselt soodustanud vaba konkurentsi ja suurendanud läbipaistvust.
Täna riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev Gazpromi tütarettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid.