Kilu: Skandinaavia võib olla Lõuna-Euroopast haavatavam

Reitingute ja riikide järgi peaks see info siiski aruandest leitav olema, aga selgitan kõigepealt, miks meil üldse panga bilansis nii suur osa finantsinvesteeringutel on. Täna on meil umbes 250 mln eurot hoiuseid, millest laenudena oleme välja andnud umbes 80 mln eurot. Kuna oleme laenuportfelli üsna konservatiivselt kasvatanud ja mitte iga hinna eest seda suureks pressinud, on vaba raha ajutiselt paigutatud võlakirjadesse – umbes 115 mln euro ulatuses. Ülejäänud vaba raha on likviidne.

Võlakirjade puhul oleme eelistanud peamiselt tugevaid ettevõtteid ja vähemal määral ka Euroopa riike. Toon lihtsa näite. Kuna me ei saa anda laenu Eesti Energiale, Eleringile ega mõnele teisele sarnasele ettevõttele Euroopas, on meil ometi võimalik osta nende võlakirju. Sisuliselt on see samuti laenutegevus. Sellised võlakirjad annavad sageli isegi paremat tulu, kui madala marginaaliga laenamine mõnele Eesti väiksemale ettevõttele.

Kuna hoiame umbes poole võlakirjaportfellist turuväärtuses, millele arvestatakse hinda iga päev, kaasneb sellega panga volatiilsus.

Lõuna-Euroopa riikide olukorrale on viimasel ajal palju tähelepanu pööratud ja neid on palju analüüsitud. Et sealt uusi üllatusi tuleks, ma väga ei usu. Pigem tuleb üllatusi ikka sealt, kust neid kõige vähem oodatakse. Näiteks Itaaliat vaadates on tegemist tugeva majanduse ja jõuka rahvaga, mis omab korralikke tootmis- ja teenindusettevõtteid, kinnisvara jms. Pigem tundub, et põhjamaades elavad inimesed majades ja korterites, mis on ostetud suure pangalaenuga ja inimeste tegelik jõukus on hoopis madalam. Skandinaavia majandus võib olla oluliselt kergemini haavatav kui me arvame.