Lähiturgudel muutusteta

"See on ABC tõde, et eksportöör peab alustama lähiturgudest, kui seal on kogemusi kogutud ja sinna müüdud ja on andnud stardiplatvormi, võib minna kaugemale. Eesti eksportööride jaoks on õige suhtumine see, et peab olema kogu aeg avatud igasugusteks võimalusteks," kommenteeris Liviko AS juht Janek Kalvi, kelle sõnul jäävad lähiriigid Eesti olulisemateks turgudeks ka lähiajal. "Võib-olla 10 aasta pärast võib Liviko öelda, et Aasia turgudele müüakse rohkem, kui lähiturgudele kokku. Sellest lähtuvalt tuleb kindlasti tegeleda naabritega. Baltimaa on ikkagi meie jaoks koduturg."

Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal on Kalvi sõnul tajutav järellainetus. "Võib-olla esimene optimismipuhang, mis pärast sügavamat kriisi põhja järgnes, hakkab üle minema ja tundub et sisemajanduse arengusuutlikus on probleemiks, mis ei lase kasvada," selgitas ta.

Kalvi tõdes, et Lätis ja Leedus on just kohalik konjunktuur see, mis neid kõige rohkem mõjutab ning tundub, et seal ei lähe kellelgi täna ülearu hästi.

"Turud tervikuna on jäänud seisma ja ei ole näidanud jätkusuutlikud kasvutempot. Me ei jaga ülearu optimistlikult meeleolu, mis võimaldaks inimesi täiendavalt motiveerida, palkasid suurendada või investeerida kasvu. Pigem on alahoidliku konservatiivsust vaja ja proovime teha maksimumi, mis teha annab," lausus Kalvi. Liviko näeb uut kasvu Aasias, kus ka kliente võidetakse.

Elamispinna projekteerimise ja ehitamisega tegelev Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump ei osanud Rootsi ja Soome osas midagi välja tuua, mis oleks oluliselt aktiivsemaks või meie jaoks paremaks läinud, samas pole ka kehvemaks läinud. "Rootsi ja Soome on meie jaoks olnud sellised turud, et me küll vaatame neid strateegiliste turgudena aga ei ole saanud sinna palju jalajälgi veel jätta," lausus Lump, kelle sõnul saab firma sealt küsimisi üha enam. "Selle järgi võiks just kui teha järelduse, et on positiivset perspektiivi. Üht-teist leiab seal ka aset ka Rootsis ja Soomes, kus oleme olnud seni suhteliselt vähem esindatud."

Venemaa potentsiaali Lump ei usu ning äri ajada tal seal ei meeldi. "Mulle ei meeldi ajada sellises keskkonnas asju, kus ma ei saa ausalt ajada asju. Ma ei oska varastada ja ei tea, kuidas altkäemaksu antakse, pole kunagi andnud," selgitas Lump.

Eesti suurima mööblitootja Bellus Furnitur juhatuse liige Rolf  Relander tõdes, et Soome ja Rootsi turul on endiselt ebakindlus olemas. "Meie kliendi klient on lõpptarbija. Kreeka ja kõik see on lõpptarbija käitumises näha. Vähemalt järgmise pool aasta ei ole midagi sellist suurt muudatus eelmise poole aasta suhtes. Nii kaua, kui on suuremad probleemid maailmas lahendamata ega siis lõpptarbija ei harju sellega nii ruttu ära," lausus Relander. Tavatarbijale pole seal eriti midagi muutunud, sest ostujõud püsib aastatagusel tasemel ja pigem on küsimus, kas raatsitakse raha kulutada.

Bellus Furnitur loodab uusi turge hõivata ja üks nendest on Venemaa.

Möödunud nädalal Pärnus uue tehase avanud puidutöötlemisettevõtte Matek AS juht Sven Matsi sõnul on Soome ja Rootsi turul tunda ehitussektoris rahunemist. "Meeletud kasvupotentsiaali seal hetkel ei paista. Mis tundub üsna huvitav ja endiselt hästi arenev turg olema, on Norra. Loodame sel aastal sealt mõistliku käibemahu saada," lausus ta. Samuti plaanib ettevõte Venemaale laieneda. "Me ei ole sinna suure hooga läinud, vaid oleme erinevaid projekte pakkunud ja suurt projekti on läbirääkimistel aga väga optimistlikud ei ole selle koha pealt hetkel," märkis Mats.

Loe lisaks tänasest Äripäevast, millised on meie peamiste eksporditurgude head ja halvad uudised.

Autor: Ave Lepik, Alyona Stadnik