Kaisa Gabral • 11. juuni 2012 kell 14:30

Maris Lauri: aasta teises pooles peaks eksport paranema

Kui eeldada, et aasta teises pooles maailmas ja eelkõige Euroopas hakkavad asjad pisut stabiliseeruma, siis peaks ka Eesti eksport aasta teises pooles paranema, arvas analüütik Maris Lauri.

"Aga praegu on üldiselt seis selline, et kõigepealt tuleb ära oodata, mis juhtub 17.juunil ja seejärel," lausus majandusanalüütik Maris Lauri kommenteerides Eesti ekspordituru seisu.

Statistikaameti hinnangul vähenes aprillis kaupade eksport Eestist jooksevhindades 7% ning import Eestisse 4% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes eksport juba teist kuud järjest.

Maris Lauri hinnangul on ekspordi languse kõige olulisemaks põhjuseks välisnõudluse nõrgenemine. "Kõige enam annab see tunda elektroonikatööstuses, kus alltöö Rootsi suurfirmadele on juba mõnda aega stagneerunud. Põhjuseks asjaolu, et nimetatud ettevõtted kannatavad oma eksportturgude kasvu aeglustumise ja ka languse käes: tasub mõelda nii Euroopale kui ka Hiina siseturule, kus probleemid järjest kasvavad. Teine kaubagrupp, kus langust on näha, on mineraalsed kütused ehk siis eelkõige naftatooted. Ka see on mõjutatud välisturgude nõrgenevast seisust, kuid samuti langevast hinnast. Mõlema kaubagrupi puhul on ka import nõrgenenud, kuna põhiline toore tuuakse välismaalt Eestisse sisse, et siis peale töötlemist jälle välja viia. Mõnevõrra on Eesti eksporti mõjutanud ka Venemaa sealiha sisseveopiirangud ELi riikidele," märkis Lauri.

Kui vaadata pisut laiemalt, siis ekspordis on Lauri hinnangul tugevalt mõjutatud ka kapitalikaupade väljavedu, ehk siis seesama elektroonika, samas Eesti impordib endiselt kapitalikaupu, sest investeerimine jätkub. Sel aastal on Lauri hinnangul päris tuntav mõju näiteks Estonian Airi lennukite impordil. "Eestis on ka sisetarbimine suhteliselt paremas seisus kui mujal Euroopas, see tähendab paratamatult mõneti suuremat tarbekaupade importi. Viimases on siiski oodata aeglustumist - sellele viitab kaubanduse aasta algusega võrreldes mõõdukamaks muutunud kasvutempo," lisas analüütik.

Maailmamajanduses seis nutune

Ekspordivõimalused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas läheb maailmamajandusel ning, nagu teada, on seal olukord rohkem kui nutune. "Küsimus ei ole üksnes Euroopas, sest Eesti põhilised eksportmaad kasutavad Eesti kaupu oma ekspordi sisenditeks. Seega on välisnõudluse nõrkuse ahel tihtipeale kahe-kolme riigi kaudu avalduv. Siiski on näha, et kehvema seisukorraga (nt Prantsusmaa, Lõuna-Euroopa riigid, USA) riikidesse on üldjuhul eksportida ka Eestil raskem, kui mõneti parema seisukorraga riikidesse (nt Saksamaa, Läti-Leedu ning suurem osa ELi välistest riikidest, sj Venemaa)," loetles analüütik.

Eesti ekspordivõimalused sõltuvad Lauri arvates siiski oluliselt sellest, kuidas arengud teistes riikides toimivad. "Loomulikult on oma mõju ka sellel, kuidas Eesti tootjad suudavad sellistel ebasoodsatel turgudel tegutseda, kas nad on piisavalt paindlikud hindade, kvaliteedi ja toodete osas. Mõningat leevendust pakuks kindlasti ka nõrgem euro. Lisaks tuleb muidugi arvestada, et mõned ettevõtted - sj elektroonika sektoris - jõudsid hiljuti oma tootmisvõimsuste piirini, seega on sellistes valdkondades tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamine ilma täiendavate investeeringuteta võimatu. Kehvad majandusväljavaated aga ei erguta just investeerima," arvas Lauri.

Hetkel kuum