Vaidlus jõuab Riigikohtusse

Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas, kirjutab Tallinna Vesi.

Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Veefirma sõnul sai Eesti riik lisaks erastamise raamistiku heakskiidule erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.

Laenukohustuste üleminekuga strateegilisele investorile vabanes Eesti riigieelarves tänases rahas 23 miljonit eurot, mis toona moodustas Eesti SKP-st 0,4%. Erastamise edukust Eesti Vabariigi Valitsuse jaoks tunnustas Välisministeeriumi 2000.a. aastaraamatus ka välisminister, kus erastamislepingule viidati kui ühele Eesti jaoks olulisemale välismaisele otseinvesteeringule, kirjutab Tallinna Vesi.

Tallinna Vesi on ettevõtte koduleheküljel ära toonud põhjendused eeltoodud väidete kinnitamiseks, milledega huvilised ja aktsionärid saavad tutvuda.

Neile materjalide toetudes ütleb Tallinna Vesi, et et Eesti riik oli kahtlemata täielikult seotud ja sai otseselt kasu AS-i Tallinna Vesi erastamisest, ning et erastamise tingimused kujutasid endast palju enamat kui pelgalt Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming.

Tallinna Vesi on esitanud Tallinna Halduskohtule konkurentsiameti vastu kaks kaebust, vaidlustades nii ameti 2. mai 2011 otsuse mitte kooskõlastada AS-i Tallinna Vesi 2011. aasta hinnataotlust kui ka ameti 10. oktoobri 2011 ettekirjutuse, millega kohustati ettevõtet alandama kehtivaid tariife kolmandiku võrra. 6. veebruaril otsustas Tallinna Halduskohus liita eelmainitud kohtuasjad ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumine ega kuupäev ei ole veel otsustatud.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California