Erasektoris pole büroopindade vähendamist näha

Büroopinna vähendamine või siis suurendamine sõltub reaalsetest vajadustest ja ettevõtte suhtumisest oma töötajatesse. Üldiselt arvestatakse 8-10 m2 bürood ühe inimese kohta. Kui ettevõttel on võimalus pakkuda oma töötajatele suuremaid ruume, on see ainult positiivne. Kuid ka ruumilahendus peab selle juures jääma mõistlikuks, optimaalseks ning olema töötajasõbralik. Alla 8 m2 inimese kohta jääb juba üsna kitsaks. Töötaja veedab enamuse päevasest ajast tööl ning töötingimused peavad olema normaalsed –toimiv õhuvahetus ning küttesüsteem, piisav tualettide arv, puhkenurgad jne.

Maksuameti büroo vähendamine on nende seisukohalt igati otstarbekas, sest nad asusid enne killustatult üle Tallinna, mis tegi siseinfo liikumise ja osakondadevahelise suhtlemise keeruliseks. Kui terve üksus on koondunud ühte hoonesse, on ruumilahendus kindlasti optimaalsem. Uue majaga kaasnevad tõenäoliselt ka madalamad kulud ning paremad töötingimused.

Jätkuvalt otsitakse büroosid kesklinna kõrghoonete kõrgematele korrustele, kuid põhiliseks märksõnaks on tasuta parkimine ning mõistlik üürtase. Samas peab olema hea ligipääs ka ühistranspordiga.

Büroopindade hinnatase pole viimasel ajal muutunud. A+ pindade hinnatase varieerub enamasti 12,5-13 euro vahel ruutmeetri eest, A klassi pinna eest küsitakse sõltuvalt asukohast keskmiselt 9 eurost äärelinnas kuni 12 eurot kesklinnas. Äärelinna piirkondades püsivad B-klassi bürood keskmiselt hinnavahemikus 6 eurot ruutmeetri kohta. Sama raha eest on võimalik saada üüripind kesklinna B-klassi hoonesse.

Suve lähenedes jääb büroopindade turg passiivsemaks. Ettevõtted peatavad tihti oma laienemisplaane, et pöörduda nende juurde sügisel lootusega, et selleks ajaks on juurde tulnud atraktiivseid pakkumisi või oskavad ettevõtted ise oma laienemishuvisid paremini prognoosida. Enamik kliente otsib bürood suurusega 100–200 m2. Endiselt on suurem puudus A-klassi ärihoonete ruumidest. Pakutavad ruumid on juba klientidele teada ning nõudlikum ettevõte jääb oma soovidega hätta. Samuti on üürniku ja üürileandja hinnanägemus väga erinev, mistõttu vaatavad suuremad ettevõtted kesklinnast väljapoole.

Autor: Kadri Bank, Anne Oja