- OMX Baltic0,22%297,24
- OMX Riga0,33%919,7
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,12%1 219,13
- S&P 500−0,59%6 411,37
- DOW 300,02%44 922,27
- Nasdaq −1,46%21 314,95
- FTSE 1000,26%9 212,97
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,71
- OMX Baltic0,22%297,24
- OMX Riga0,33%919,7
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,12%1 219,13
- S&P 500−0,59%6 411,37
- DOW 300,02%44 922,27
- Nasdaq −1,46%21 314,95
- FTSE 1000,26%9 212,97
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Keskpanga kaudu võlaliitu
Pole suuremat tähtsust, et keskmiselt vaadatuna on euroala võlakoorem ja eelarvedefitsiit väiksemad kui USA-l, IKEA juht Ingvar Kamprad ei maksaks minu arveid, ehkki keskmiselt vaadates oleksime mõlemad pururikkad, kirjutab Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn, selgitades, millist rolli tuleb etendada Euroopa Keskpangal, et tasandada euroala riikide rahastamiskuludes haigutavaid lõhesid.
Euroopa Keskpank on teatanud, et võib taaskäivitada võlakirjade tugiostud, põhjendades seda sellega, et turg ei toimi ja keskpanga rahapoliitilised otsused ei jõua kõigi riikideni. Kuidas keskpank seda teha plaanib ja mis tingimustel, võib selguda juba homme.
Keskpank, millel on rahapress, võib võlakirju osta niipalju kui tarvis, et näiteks vahe Hispaania ja Saksamaa võlakirjade tootluste vahel nulli viia. Et aga rahapakkumine sellest ei suureneks, mis inflatsiooni valla päästaks, tuleks keskpangal oma võlakirju müües see raha turult uuesti kokku koguda ehk tugiostud steriliseerida. Sisuliselt võtab keskpank riikide võlad vähemalt osaliselt oma bilanssi, mida võib käsitleda ka kui tagaukse kaudu sisse smugeldatud euroala ühist võlakirja. Kui mõni euroala riik maksevõimetuks muutub, maksavad kõik ülejäänud riigid, kirjutab Örn.
Teine tagauks on euroala riikide ühine maksesüsteem Target. Kriisi ägenemisest on erakapital euroala ääreriikidest pagenud, mis on sundinud nende riikide panku laenu võtma euroala keskpankade süsteemilt. Nii on oluliselt kasvanud eurosüsteemisisesed kohustused ja nõuded.
PIIGS (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania) riikide keskpankade netovõlg eurosüsteemi teiste keskpankade ees küünib ca 1000 miljardile eurole. Mündi teise poolena on järsult kasvanud ülejäägiga riikide eurosüsteemisisesed nõuded. Üksi Saksa Bundesbankil on need kasvanud 558 miljardile eurole, kirjutab Örn. Soomes moodustavad keskpanga nõuded eurosüsteemi vastu enam kui kolmandiku SKPst. (Eesti Pangas olid eurosüsteemisisesed nõuded läinud aasta lõpu seisuga 648,2 mln eurot).
Enimloetud
Viimased uudised
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele