Tänavu augustis ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 392 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kuuga vähenes müük korrigeerimata andmetel 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 492 miljonit eurot, suurenedes aastaga 11%.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember ütles, et kuigi reaalpalga kasv on viimastel kvartalitel veidi aeglustunud, ei ole see alla tõmmanud tarbimise kasvutempot. "Buumiajaga võrreldes on kasv madalam, samas tuleb arvestada, et tollal toimus tarbimise kasv suuresti laenuraha arvelt, kuid praegu kulutatakse pigem teenitud raha ning ka laenusid makstakse paralleelselt tagasi," ütles Lember. "Seetõttu ongi positiivne, et kaubamahud püsivhindades moodustasid augustis juba 94%  2007. aasta augusti tasemest ja kriisiaegsed kaotused on peaaegu tagasi tehtud."

Suurematest kauplusegruppidest kasvas müük kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad. Müük kasvas aastaga 8% ning müügitulu 11%. Kuna järgnevatel kuudel on mõningane oht toidukaupade hinnatõusuks, siis võib sügisel müügikasvu tempo aeglustuda. Teistest kauplusegruppidest on müük teist kuud järjest vähenenud majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali osas. Aastases võrdluses kahanesid müügimahud püsivhindades 4% ning müügitulu 1% võrra.

Sõidukikaubanduses on samuti müügi kasvutempo veidi aeglustunud, kuid sellegi poolest suurenesid mahud 29%. Uusi sõiduautosid registreeriti küll vähem kui kevadel või teistel suvekuudel, kuid sesoonselt ongi august mõnevõrra väiksema müügiga kuu. Liisinguettevõtete sõiduautode uusmüük suurenes aastaga 16% ning ulatus 27,6 miljoni euroni. Mootorikütuse jaemüük kasvas aastatagusega võrreldes kõrgemast hinnast hoolimata 5% ning mootorikütuse müüjate müügitulu suurenes 24%. 

Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi augustis juuliga samale tasemele, tugevad olid hinnangud viimaste kuude müügi suhtes, kuid vähenesid mõnevõrra järgmiste kuude müügi ootused. Samuti oodatakse hindade tõusu. Tarbijate kindlustunne langes augustis veidi, jäädes endiselt allapoole 2010–2011 aastate keskmist. Suurenes inimeste mure nii enda kui riigi majandusliku olukorra suhtes praegu ja tulevikus.

Järgnevatel kuudel suuri muudatusi oodata ei ole. Majanduskeskkond püsib Eestis tõenäoliselt stabiilsena ning tarbijad ei pea vajalikuks oma tarbimisharjumusi muuta. Mõningased tagasilöögid võivad saabuda talvel, kui hakkavad tunda andma kallimad kütte ja elektrihinnad ning kaupade hindadesse on jõudnud ka näiteks teravilja kõrgemad hinnad maailmaturul.