„Me ei ole praegu väga veendunud, on see asi meie jaoks hea või on ta meie jaoks halb, sest et sellises kontseptsioonis, nagu see asi peaks olema süvendatud koostööd tegevate riikide jaoks, ei ole seda ideed olemas,“ ütles Ansip.
On selge, et mitte kõik Euroopa Liidu riigid nagu Ühendkuningriik ja Rootsi ei ole valmis taolisemaksuga liituma. Eesti eesmärk on osaleda vähemalt uue maksu aruteludes.
„Me ei taha olla nende hulgas, kellele lõpuks jääb pelk võimalus, kas kellegi teise poolt väljatöötatud ettepanekutega liituda või liitumata jätta,“ ütles Ansip. „Parem on ikkagi olla mõttekodades, initsiatiivgruppides kui lohiseda kusagil järel.“
Ansipi sõnul ei taha valitsus Eesti majandust finantstehingute maksu kehtestamisega kahjustada. Parimal juhul võiks taoline maks olla üleilmne. Ka juhul, kui Euroopa Liidus 27 liikmesriiki rakendaks seda ühtemoodi, võiks ta olla hea ja õiglane.
„Sest tunnistagem, pangandussektor võrreldes teiste majandussektoritega on alamaksustatud,“ ütles Ansip.
Tõenäoliselt arutavad teemat nädala pärast oma järgmisel kohtumisel ka Euroopa Liidu rahandusministrid.
Reedel Soomet väisanud Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta ütles, et komisjon on valmis oma ettepaneku finantstehingute maksust süvendatud koostöö vormis esitama suhteliselt kiiresti, nädalate jooksul.
Millal uus maks võiks jõustuda, Šemeta prognoosida ei soovinud. Agentuur AFP andmeil võiks uus maks Saksamaa ja Prantsusmaa hinnangul jõustuda juba selle aasta lõpus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!