Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arstid võiksid streikida kolm kuud

    Arstid on lubanud streikida seni, kuni saavutatakse sobiv kokkulepe palga ja töötingimuste osas. Streigi pikkuse määrab aga tegelikult ära raha ehk streigifondi suurus. Kuigi streigi korraldajad ei ole nõus avaldama kogutud streigifondi suurust, võib näiteks arstide liidu aruandest välja lugeda, et neil on kogutud vähemalt pool miljonit eurot streigi finantseerimiseks.

    Streigi pikkus sõltub sellest, kui palju arste streigib, kui suure tasuga nad lepivad ja kas mõni huvigrupp aitab tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidel streiki finantseerida.
    Äripäevale on öeldud, et streigi korraldajad on pakkunud streikijatele kuutasuks 600–650 eurot. Kuna esimesel päeval streikis kokku 191 arsti, siis oli esimese streigipäeva kulu vähemalt 5200 eurot Kui aga arstid soovivad streigipäevade eest saada arstide keskmist palka (streigi ühe korraldaja Andres Korgi sõnul on see summa 1536 eurot), siis oleks esimese streigipäeva kulu 13 179 eurot.
    Kui iga päev osaleks streigis 200 arsti ja nende tasustamisel võetakse aluseks 600eurone kuupalk, siis võiks streik kesta ligi kolm kuud. Kui aga iga päev streikivad 200 arsti soovivad tasuks arstide keskmist palka, siis oleks korraldajatel raha kuu aja pikkuseks streigiks. Ja mida rohkem arste streigiga liitub, seda lühemaks streik tõenäoliselt jääb.
    Nende arvutuste puhul tuleb arvestada, et lisaks arstide liidule aitavad streiki finantseerida ka teised tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonid. Teisalt tuleb arvestada, et streigifond ei kulu ainult streikijate töötasu kompenseerimiseks, vaid streigiga kaasneb ka teisi kulutusi.
    Keskhaiglas jäid ära pea kõik visiidid. “Kui bussijuht streigib, siis buss ei sõida, kuid kui arst streigib, siis mingis mõttes tuleb tööd ikkagi teha. Erakorraline töö tehakse ära, kõik ei saa streikida,” lausus Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimes  ja Ida-Tallinna Keskhaiglas streiki organiseeriv Toomas Kariis. Tema sõnul jäi streigi esimesel päeval neil ära 95–99% visiitidest. Ida-Tallinna Keskhaiglas streikis esimesel päeval 48 arsti, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 57, Lääne-Tallinna Keskhaiglas 40 ja Tartu Ülikooli Kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis 46 arsti. Kokku streikis esmaspäeval hinnanguliselt 191 arsti.
    Seda, kui palju üks streigipäev maksma läheb, pole Kariis veel kalkuleerinud. “Oleme lubanud inimestele kompensatsiooni ja me peame oma lubadust. Lisaks arstide liidule on ka tervishoiutöötajate kutseliidul oma streigifond,” lausus Kariis.
    Haiglate liidu juhi ja Pärnu haigla direktori Urmas Sule sõnul tasub streigi maksumust küsida eelkõige arstide liidult. “Neil on see kuulus streigifond,” lausus Sule.
    Seda, kui palju üks streigipäev maksma läheb, ei osanud Sule öelda. “Kui osa inimesi ei tööta, siis haigla hoiab justkui tasu pealt kokku. Kuid kui haigla haigeid ei ravi, siis tegelikult ju raha ei teenita. Kuid praegu pole meie prioriteet arvutada välja see, kui palju üks sekund meile kahjumit tekitab,” lisas Sule.
    Arstide liit streigifondi suurust ei avalda. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa streigifondi teemal sõna ei võta. “Streigiga seotud kulud arvutame kokku pärast streigi lõppu, päeva kaupa arvestust ei pea. Õdesid ja hooldajaid, kes streigis osalevad, esindab Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, kes kompenseerib oma liikmetele ka saamata jääva töötasu. Õdede liit organisatsioonina streiki ei korralda, kuid EÕLi liikmed võivad streigis osaleda ja minu teada on mõni neist ka andnud nõusoleku osaleda,” märkis Rehemaa. “Streigifondi suurus on organisatsiooni siseinfo, mida me ei avalda. Meie hinnangul piisab fondist kulude katmiseks vähemalt kaheks kuuks.”
    Transpordis Põhjamaad toeks. Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Peep Peterson kahtleb, kas meditsiinitöötajate välja käidud kuni kaks kuud vajalikuks osutub. “Eestis pole nii pikad streigid õnneks vajalikud. Ma usun, et mõistliku aja jooksul saadakse siin kokkuleppele,” rääkis Peterson.
    Kui transpordiametiühing on streike kohaldanud, siis on Petersoni sõnul nende taga seisnud ka Põhjamaade ametiühingud. “Ma ei oska kommenteerida seda, kuidas arstidel on, kuid transpordis seisavad Põhjamaade ametiühingud selja taga, juhuks kui endal rahast puudu tuleb,” rääkis ta.
    Kui sel nädalal lahendust ei leita, laieneb streik peale Tallinna ja Tartu veel Pärnusse ja mujale Eestisse. Seda, kui kaua streik kesta võib, ei oska praegu keegi öelda. “Seda teab vaid vanajumal taevas. Eestis pole streik ju selle pärast, et meil oleks otsustajad või streikijad halvad inimesed. Meil on efektiivne tervishoiusüsteem, kuid inimesed on pandud väga intensiivselt tööle ja sellesse efektiivsesse süsteemi on võib-olla liiga vähe raha pandud.  Üks variant oleks maksta konkurentsivõimelisemat palka ja teine variant see, et ei peaks nii palju tööd tegema,”märkis Sule.
     
    Kommentaar
    Õdedel pole võimalik praegu streikida
    Ester Pruuden, Õdede Liit, juhatuse liige Õed juriidilistel põhjustel praegu füüsiliselt ei streigi, kuna käivad aasta algusest alates juba läbirääkimised haiglate liiduga palga üle. Küll aga kannavad õed streigiteemalist rinnamärki “Palk vääriliseks!”, arstide streigi toetuseks. Praegu streigivad ainult arstid.
    Kaks kuud suudame küll streikida
    Iivi Luik, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu presidentMeil on põhimõtteliselt kokku lepitud, et streigime nii kaua kui vaja. Nii arstide liidul kui ka meil on mõlemal oma streigifond. Usun, et kui vaja, suudame kaks kuud küll streikida.Streigifondi oleme me ju aastaid kogunud raha ja see tuleb liikmemaksust, 1%. Meil pole vahepeal olnud streigifondist raha vaja kulutada. Vajadusel peaksime maksma õe miinimumtunnitasu.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
OpenAI tegi tehisintellekti arendamiseks olulise ostu
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
ERJK hakkab uurima Isamaa võimalikku varjatud rahastamist
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tänasel koosolekul alustada menetlust Isamaa võimaliku varjatud rahastamise kohta Ühiskonnauuringute Instituudi kaudu.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tänasel koosolekul alustada menetlust Isamaa võimaliku varjatud rahastamise kohta Ühiskonnauuringute Instituudi kaudu.