Arstid võiksid streikida kolm kuud

Nende arvutuste puhul tuleb arvestada, et lisaks arstide liidule aitavad streiki finantseerida ka teised tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonid. Teisalt tuleb arvestada, et streigifond ei kulu ainult streikijate töötasu kompenseerimiseks, vaid streigiga kaasneb ka teisi kulutusi.

Keskhaiglas jäid ära pea kõik visiidid. “Kui bussijuht streigib, siis buss ei sõida, kuid kui arst streigib, siis mingis mõttes tuleb tööd ikkagi teha. Erakorraline töö tehakse ära, kõik ei saa streikida,” lausus Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimes  ja Ida-Tallinna Keskhaiglas streiki organiseeriv Toomas Kariis. Tema sõnul jäi streigi esimesel päeval neil ära 95–99% visiitidest. Ida-Tallinna Keskhaiglas streikis esimesel päeval 48 arsti, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 57, Lääne-Tallinna Keskhaiglas 40 ja Tartu Ülikooli Kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis 46 arsti. Kokku streikis esmaspäeval hinnanguliselt 191 arsti.

Seda, kui palju üks streigipäev maksma läheb, pole Kariis veel kalkuleerinud. “Oleme lubanud inimestele kompensatsiooni ja me peame oma lubadust. Lisaks arstide liidule on ka tervishoiutöötajate kutseliidul oma streigifond,” lausus Kariis.

Haiglate liidu juhi ja Pärnu haigla direktori Urmas Sule sõnul tasub streigi maksumust küsida eelkõige arstide liidult. “Neil on see kuulus streigifond,” lausus Sule.

Seda, kui palju üks streigipäev maksma läheb, ei osanud Sule öelda. “Kui osa inimesi ei tööta, siis haigla hoiab justkui tasu pealt kokku. Kuid kui haigla haigeid ei ravi, siis tegelikult ju raha ei teenita. Kuid praegu pole meie prioriteet arvutada välja see, kui palju üks sekund meile kahjumit tekitab,” lisas Sule.

Arstide liit streigifondi suurust ei avalda. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa streigifondi teemal sõna ei võta. “Streigiga seotud kulud arvutame kokku pärast streigi lõppu, päeva kaupa arvestust ei pea. Õdesid ja hooldajaid, kes streigis osalevad, esindab Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, kes kompenseerib oma liikmetele ka saamata jääva töötasu. Õdede liit organisatsioonina streiki ei korralda, kuid EÕLi liikmed võivad streigis osaleda ja minu teada on mõni neist ka andnud nõusoleku osaleda,” märkis Rehemaa. “Streigifondi suurus on organisatsiooni siseinfo, mida me ei avalda. Meie hinnangul piisab fondist kulude katmiseks vähemalt kaheks kuuks.”

Transpordis Põhjamaad toeks. Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Peep Peterson kahtleb, kas meditsiinitöötajate välja käidud kuni kaks kuud vajalikuks osutub. “Eestis pole nii pikad streigid õnneks vajalikud. Ma usun, et mõistliku aja jooksul saadakse siin kokkuleppele,” rääkis Peterson.

Kui transpordiametiühing on streike kohaldanud, siis on Petersoni sõnul nende taga seisnud ka Põhjamaade ametiühingud. “Ma ei oska kommenteerida seda, kuidas arstidel on, kuid transpordis seisavad Põhjamaade ametiühingud selja taga, juhuks kui endal rahast puudu tuleb,” rääkis ta.