• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arstid võiksid streikida kolm kuud

    Arstid on lubanud streikida seni, kuni saavutatakse sobiv kokkulepe palga ja töötingimuste osas. Streigi pikkuse määrab aga tegelikult ära raha ehk streigifondi suurus. Kuigi streigi korraldajad ei ole nõus avaldama kogutud streigifondi suurust, võib näiteks arstide liidu aruandest välja lugeda, et neil on kogutud vähemalt pool miljonit eurot streigi finantseerimiseks.

    Streigi pikkus sõltub sellest, kui palju arste streigib, kui suure tasuga nad lepivad ja kas mõni huvigrupp aitab tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidel streiki finantseerida.
    Äripäevale on öeldud, et streigi korraldajad on pakkunud streikijatele kuutasuks 600–650 eurot. Kuna esimesel päeval streikis kokku 191 arsti, siis oli esimese streigipäeva kulu vähemalt 5200 eurot Kui aga arstid soovivad streigipäevade eest saada arstide keskmist palka (streigi ühe korraldaja Andres Korgi sõnul on see summa 1536 eurot), siis oleks esimese streigipäeva kulu 13 179 eurot.
    Kui iga päev osaleks streigis 200 arsti ja nende tasustamisel võetakse aluseks 600eurone kuupalk, siis võiks streik kesta ligi kolm kuud. Kui aga iga päev streikivad 200 arsti soovivad tasuks arstide keskmist palka, siis oleks korraldajatel raha kuu aja pikkuseks streigiks. Ja mida rohkem arste streigiga liitub, seda lühemaks streik tõenäoliselt jääb.
    Nende arvutuste puhul tuleb arvestada, et lisaks arstide liidule aitavad streiki finantseerida ka teised tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonid. Teisalt tuleb arvestada, et streigifond ei kulu ainult streikijate töötasu kompenseerimiseks, vaid streigiga kaasneb ka teisi kulutusi.
    Keskhaiglas jäid ära pea kõik visiidid. “Kui bussijuht streigib, siis buss ei sõida, kuid kui arst streigib, siis mingis mõttes tuleb tööd ikkagi teha. Erakorraline töö tehakse ära, kõik ei saa streikida,” lausus Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimes  ja Ida-Tallinna Keskhaiglas streiki organiseeriv Toomas Kariis. Tema sõnul jäi streigi esimesel päeval neil ära 95–99% visiitidest. Ida-Tallinna Keskhaiglas streikis esimesel päeval 48 arsti, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 57, Lääne-Tallinna Keskhaiglas 40 ja Tartu Ülikooli Kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis 46 arsti. Kokku streikis esmaspäeval hinnanguliselt 191 arsti.
    Seda, kui palju üks streigipäev maksma läheb, pole Kariis veel kalkuleerinud. “Oleme lubanud inimestele kompensatsiooni ja me peame oma lubadust. Lisaks arstide liidule on ka tervishoiutöötajate kutseliidul oma streigifond,” lausus Kariis.
    Haiglate liidu juhi ja Pärnu haigla direktori Urmas Sule sõnul tasub streigi maksumust küsida eelkõige arstide liidult. “Neil on see kuulus streigifond,” lausus Sule.
    Seda, kui palju üks streigipäev maksma läheb, ei osanud Sule öelda. “Kui osa inimesi ei tööta, siis haigla hoiab justkui tasu pealt kokku. Kuid kui haigla haigeid ei ravi, siis tegelikult ju raha ei teenita. Kuid praegu pole meie prioriteet arvutada välja see, kui palju üks sekund meile kahjumit tekitab,” lisas Sule.
    Arstide liit streigifondi suurust ei avalda. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa streigifondi teemal sõna ei võta. “Streigiga seotud kulud arvutame kokku pärast streigi lõppu, päeva kaupa arvestust ei pea. Õdesid ja hooldajaid, kes streigis osalevad, esindab Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, kes kompenseerib oma liikmetele ka saamata jääva töötasu. Õdede liit organisatsioonina streiki ei korralda, kuid EÕLi liikmed võivad streigis osaleda ja minu teada on mõni neist ka andnud nõusoleku osaleda,” märkis Rehemaa. “Streigifondi suurus on organisatsiooni siseinfo, mida me ei avalda. Meie hinnangul piisab fondist kulude katmiseks vähemalt kaheks kuuks.”
    Transpordis Põhjamaad toeks. Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Peep Peterson kahtleb, kas meditsiinitöötajate välja käidud kuni kaks kuud vajalikuks osutub. “Eestis pole nii pikad streigid õnneks vajalikud. Ma usun, et mõistliku aja jooksul saadakse siin kokkuleppele,” rääkis Peterson.
    Kui transpordiametiühing on streike kohaldanud, siis on Petersoni sõnul nende taga seisnud ka Põhjamaade ametiühingud. “Ma ei oska kommenteerida seda, kuidas arstidel on, kuid transpordis seisavad Põhjamaade ametiühingud selja taga, juhuks kui endal rahast puudu tuleb,” rääkis ta.
    Kui sel nädalal lahendust ei leita, laieneb streik peale Tallinna ja Tartu veel Pärnusse ja mujale Eestisse. Seda, kui kaua streik kesta võib, ei oska praegu keegi öelda. “Seda teab vaid vanajumal taevas. Eestis pole streik ju selle pärast, et meil oleks otsustajad või streikijad halvad inimesed. Meil on efektiivne tervishoiusüsteem, kuid inimesed on pandud väga intensiivselt tööle ja sellesse efektiivsesse süsteemi on võib-olla liiga vähe raha pandud.  Üks variant oleks maksta konkurentsivõimelisemat palka ja teine variant see, et ei peaks nii palju tööd tegema,”märkis Sule.
     
    Kommentaar
    Õdedel pole võimalik praegu streikida
    Ester Pruuden, Õdede Liit, juhatuse liige Õed juriidilistel põhjustel praegu füüsiliselt ei streigi, kuna käivad aasta algusest alates juba läbirääkimised haiglate liiduga palga üle. Küll aga kannavad õed streigiteemalist rinnamärki “Palk vääriliseks!”, arstide streigi toetuseks. Praegu streigivad ainult arstid.
    Kaks kuud suudame küll streikida
    Iivi Luik, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu presidentMeil on põhimõtteliselt kokku lepitud, et streigime nii kaua kui vaja. Nii arstide liidul kui ka meil on mõlemal oma streigifond. Usun, et kui vaja, suudame kaks kuud küll streikida.Streigifondi oleme me ju aastaid kogunud raha ja see tuleb liikmemaksust, 1%. Meil pole vahepeal olnud streigifondist raha vaja kulutada. Vajadusel peaksime maksma õe miinimumtunnitasu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.