Van Rompuy kergitas saladusloori

Võimalikest rahanumbritest on Ligi sõnul nimetatud 0,2% SKPst, kuid milleks seda kasutada, on lahtine.

Reedel avalikustas Herman Van Rompuy vahearuande aruteludest euroala kriisilahenduse ja tuleviku üle, millest peaks detsembri Ülemkoguks sündima konkreetse ja pikema ajahorisondiga teekaart.

Eraldi eelarve vajadust põhjendab paber rahaliidule spetsiifiliste vajadustega – olukordadega, kus erinevad mõjurid  riike erinevalt mõjutavad. Nii võib tekkida vajadus nn asümmeetrilisi šokke kesktasandil leevendada, et ühe riigi probleemid jälle kõigile kahju ei teeks.

Euroala oma eelarve ideed on asunud toetama isegi Suurbritannia, kuid seda pigem lootuses, et see annab saareriigile võimaluse euroala hädadest veelgi enam eemalduda ning ELi ühist eelarvet kärpida.

Ära nimetatakse ka ühised võlakirjad, mille väljaandmine eeldaks uue instantsina euro­ala rahandusministeeriumi loomist. Välja on pakutud lühiajaliste ja piiratud mahus emiteeritavate võlapaberite idee, mis looks euroalal uue likviidse ja väikese riskiga varaklassi. See ­aitaks ka pankade tervist liikmesriikide võlaprobleemidest lahus hoida.

Pangandusliit on tähtsaim. Olulisimaks, otsesõnu peamiseks, nimetab vahearuanne rahaliidus ühtse pangandusjärelevalve loomist. Samuti rõhutatakse vajadust parema süsteemi järele pankade probleemide lahendamiseks. Praegune korraldus liikmesriikide tasandil ei pidanud kriisile vastu ning on euroala finantsturud uuesti killustanud. See pärsib laenuandmist ja nii majanduse toibumist.

Kuniks aga ühtne süsteem paika saab, soovitatakse pankade rekapitaliseerimise roll anda euroala ajutisele päästemehhanismile ESMile.

Pangandusliidu kolmanda elulise elemendina peaks igas liikmesriigis toimima ühtsete standardite järgi loodud hoiusekindlustuse süsteem, et euro Hispaania pangas oleks niisama kindel kui Saksa pangas.

“Ma ei esita valmis ettepanekuid,” ütles van Rompuy. Laual on ettepanek, mille põhjal edasi arutada, kuidas kriisist väljuda ja eurole stabiilsem alus luua.