Valitsus teab rohkem kui “Pealtnägija”

"Valitsuskabineti liikmed olid informeeritud kõigist asjaoludest, mis leidsid käsitlemist "Pealtnägija" saates ja järgneva päeva Eesti Ekspressi artiklis. Julgen väita, et meie informeeritus on märksa ulatuslikum olnud otsustamise eel, kui nendes kahes ajakirjanduse väljaandes informatsiooni on edastatud Eesti rahvale," märkis ta riigikogu liikmete küsimustele vastates.

"Lükkan kategooriliselt ümber väited, nagu oleks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts hoidnud valitsuskabineti liikmeid alainformeeritutena. Sellised väited ei vasta tõele," lisas Ansip.

Ta vastas jaatavalt keskerakondlase Lembit Kaljuvee küsimusele, kas sellist elektrijaama ja sellisel kujul me tahtsime ja vajame. "Uue keevkihtkatla ehitamine või kahe katla ehitamine on Eesti jaoks ülimalt oluline. Me ei saa loota ainult ühendustele, ehkki ka need on ülimalt olulised Eesti energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse tagamiseks. Kindlasti peavad olema ka kaasaegsed oma elektri tootmise võimalused ja siiani kõige madalama omahinnaga on siiski elektri tootmine Eestis põlevkivist," selgitas ta.

Ansipi ütlusel vajavad kõik ülejäänud tootmisviisid olulises määras dotatsiooni, st taastuvenergia tasusid. "Põlevkivienergeetika on endiselt turul konkurentsivõimeline ja me ei saa jätta Eestit energiadefitsiiti. Me peame omama oma tootmisvõimsusi ja nendest kaalutlustest lähtudes valitsus täie vastutustunde juures langetas otsuse ehitada kaks uut katelt, õigusega ühe katla ehitusest loobuda, kui me saaksime energiavajadused katta teistest allikatest, näiteks tuumaelektrijaama baasil," rääkis ta.

"Olgu öeldud, et see rajatav katel peab 50% ulatuses olema võimeline põletama ka biomassi ehk puitu," lisas Ansip.

Kaljuvee küsis ka, millal tuleb teise ploki juurdeehitamine otsustada. "Mulle teadaolevalt see otsus tuleb langetada järgmise aasta esimesel poolaastal, kas teine plokk ehitada või mitte. Sellele küsimusele on praegu vara vastust anda," märkis Ansip.

Peaministri kinnitusel on meil vaja katta elektrienergia vajadusest veel umbes 300 megavati ulatuses mingitest teistest ressurssidest, nt uutest loodavatest ressurssidest. "Oleme kavandanud osaleda Visaginase uues tuumaelektrijaamas ja sealt on meil soov saada osalust 300 megavati ulatuses ja me loodame, et see projekt siiski realiseerub, ehkki arvestades Leedus läbiviidud referendumit, on projektiga seotud riskid  olulisel määral suurenenud. See võib olla üks argument, miks kalduda eelistama teise ploki ehitamist," rääkis ta riigikogus.

Lembit Kaljuvee viitas opositsiooni soovitusele, et majandusminister Juhan Parts peaks tagasi astuma ning küsis peaministri arvamust.

"Olen veendunud, et Juhan Parts on hea majandus- ja kommunikatsiooniminister, energeetika vallas langetatud otsused on eelnõude tasemel olnud hästi ettevalmistatud, vabariigi valitsuse liikmed on olnud piisavalt informeeritud selleks, et kaalukaid otsuseid langetada," kaitses Ansip kolleegi.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev küsis, kas Narva uue jaama hanke puhul on rikutud riigihanke seadust. "Antud hanke on läbi viinud Eesti Energia, seda pole läbi viinud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja kindlasti ei ole seda läbi viinud vabariigi valitsus, nii et hankemenetlust puudutavates küsimustes palun pöörduda nende poole, kes on hanget läbi viinud, või nende poole, kes teostavad järelevalvet hanke läbiviimise üle," vastas Ansip.