Halb lõhn parfüümiäris

Internetti koondunud parfüümiäri on õitsele löönud nagu kevadine toomingas. Odavate parfüümide vastu huvi aina paisub ja veebifirmade käive on paari viimase aastaga mitu korda kasvanud. Ent toomingalõhn ajab lõpuks pea valutama ja praegu valutab see parfüümide maaletoojatel, kes on palganud advokaadid netipoodide tegevuse vastu võitlema.

Nimelt müüb suur osa Eestis tegutsevaid veebipoode karbita ja korgita lõhnaõlide testreid, millel on kiri “mitte müügiks” ning mille müük on tegelikult keelatud. Veelgi enam, ametlikud maaletoojad on teinud veebipoodidest proovioste ning seavad kahtluse alla parfüümide ehtsuse ja päritolu.

“Terved grupeeringud tegutsevad meie kulul ja meile lihtsalt sülitatakse näkku,” ütleb Pariisi Vee juht Nils Niimann nördinult. Tema ettevõte toob maale Versace, Moschino ja Salvador Dali parfüüme. “Kui su vastas oleks aus konkurent, kes kasutab ausaid ärivõtteid, siis kui alla jään – tõstan käed püsti ja tunnistan seda. Aga kui sulle labaselt ära tehakse ja sa näed riigi suhtumist, paneb see lihtsalt nördima.” Niimann leiab, et veebiärid kasutavad lihtsalt Euroopa Liidu vabakaubandust ära.

Kaubamaja I.L.U. kosmeetikakauplusi pidava TKM Beauty Eesti juhi Lea Endriksoni sõnul on ilutoodete internetikaubandus tõusev trend. Seejuures käib suur osa ärist nn paralleelkaubanduse  kaudu – suured kontsernid ostavad tootjatelt laojääke, pankrotis kaupmeestelt poevarusid ja müüvad neid Euroopas edasi. Ausate firmade kõrval tegutseb aga tema sõnul palju väikesi, kelle kaup tuleb ei tea kust.

“Oleme suuremate maaletoojatega ümarlauas sel teemal vestelnud – Chanel, Dior, Burberry, Versace maaletoojad. See on vaid väike osa brändidest, kellel on erinevad maaletoojad ja kes kõik on mures,” nendib Endrikson. Ta on kuulnud ka suurest rahvusvahelisest mustast ärist, kuidas otse tootjate juurest kaovad vagunitäied kaupa. Kas see tõsi on, ei julge Endrikson väita.

Rikkalik testrivalik veebis. Kahe suurema parfüüme müüva veebipoe Levelzone ja MyLook kodulehel on pakkumises lehekülgede viisi lõhnatestreid. Näiteks Elizabeth Ardeni 5th Avenue 125 ml tester, mis jõuab ostjani ilma korgi ja originaalkarbita, maksab kõigest 19 eurot. Samal ajal maksab see lõhn Stockmanni iluosakonnas 83 eurot. Testreid on müügil Hugo Bossist Versaceni, kuigi näiteks nende kahe kaubamärgi omanikud on testrite müügi rangelt keelanud.

“See on paras jura, mida te räägite,” ütleb Meelis Krämann, MyLooki üks omanikke, kes on ka puhastusfirma ISS Eesti juhatuse liige. Tema osalusega veebipood tegi mullu rekordilise käibe, mis ulatus üle 1,1 miljoni euro ning mille kasum oli ligi 137 000 eurot. Krämanni sõnul tema firma enam testreid ei müü, järele on jäänud vaid üksikud tooted.  “Mingil hetkel oli see määramata asi, kuid praeguseks on asi fikseeritud,” sõnab ta.

Ometi leidub MyLooki kodulehel kümneid müügis olevaid testreid, sh Versace, Moschino, Kenzo brände. “Nendega (tootjatega – toim) on meil kokkulepped,” väidab Krämann. Täiendavatele küsimustele, mida Kräman palub saata meilile, jätab ta vastamata. Nagu ka mitmed teised internetikaupmehed, kellele Äripäev küsimused saatis.

Pikemalt selgitab asja Levelzone’i internetipoe omanik Ivo Joost, kes möönab, et testrite müük on võtnud Eestis ulatuslikud mõõtmed. “Nii kaua, kuni seda otseselt keelatud pole, veebipoed ka neid müüvad. Ehkki poe seisukohalt oleks ehk hea märk, kui me seda ei müüks,” nendib ta.

Joosti sõnul tegid nad konkurent MyLooki esindajatele ka ettepaneku müük lõpetada, kuid nad ei tulnud sellega kaasa.

Joost tõdeb, et testrite müük ei ole veebipoodide mainele hea ja tema teada Euroopa suurimad netikaupmehed neid ei müü. Eestis ei keela ega sekku tema sõnul nende müüki keegi.

“Mitte üks tarnija pole ühtki piirangut seadnud, ehkki karbi peal on kiri “Not for Sale” ja see eeldab, et see ei tohiks müüki jõuda. Samas pole internetis proovimisvõimalust, ma arvan, et kuskil tarnijate poolel on see silm kinni pigistatud,” pakub Joost. Ta ütleb, et kümmekond kaubamärgi omanikku, sh Hugo Boss ja Armani, on testrite müügi keelanud.

Ka maksuameti sõnul ei tohi testreid müüa ja seda isegi siis, kui nende eest on tootjale tasutud.

Tarbijakaitse sõnul ei rikuta testrite müügiga küll kliendi õigusi, aga kaupleja on rikkunud tootja või kaubamärgi omaniku õigusi. Ainsa lahendusena nimetab tarbijakaitse  kohtusse pöördumist.

Kui ametlikele maaletoojatele esitab tarbijakaitseamet rea nõudeid selle kohta, milline peab olema pakendi märgistus, siis veebipoodide kontrollimiseni pole nad veel jõunud. Esimene testost tehti alles hiljuti ja selle juhtumi kohta nad veel infot ei jaga.

Endrikson ütleb, et testreid müüa ei tohi. “Neid ei müü mitte ükski kaupmees, sest maaletooja ei anna testrit niisama ja maaletooja huvi on koos kaubamärgiga hoida brändi head kuvandit,” ütleb ta.

Versace ja Moschino parfüümide tootja Euro­italia SRL ning Eestis asuva Pariisi Vee esindaja, Boreniuse advokaadibüroo advokaat Liina Jents ütleb, et internetipoodides võib müüa ainult sellist kaupa, mis on kaubamärgiomaniku poolt või tema loal Euroopa turul käibesse lastud ja millega ei ole teel internetipoodi mingil viisil manipuleeritud.

Testrid sinna alla aga ei kuulu, sest need ei ole mõeldud müügiks ehk neid ei ole n-ö käibesse lastud. Jentsi sõnul on ta ette valmistamas sel teemal kohtuasja, kuid täpsemalt ta sellest rääkida ei soovi. Ka pole teada, kas sellest tuleb tsiviil- või kriminaalmenetlus.

“Eesti turg on väike, aga kuna seaduserikkumised on nii jultunuks läinud, ei jää kaubamärgiomanikel  või seaduslikel maaletoojatel muud üle kui kohtutee,” ütleb Jents.

Rahvusvaheline must äri. Ent testrite müük, mis Eestis segamatult õitseb, pole mitte ainus, mis kaubamärgi omanikele muret teeb: maaletoojad on Eesti veebipoodidest teinud mitmeid testoste, mille tulemused on jahmatavad.

Enamik ilmselt ei tea, et iga lõhna pakend on varustatud nähtavate ja nähtamatute koodidega, mille järgi on võimalik kindlaks teha kauba päritolu. Nii on testostjad koodide järgi kindlaks teinud, et osa pakendeid on Eestisse jõudnud näiteks Hiinast, Indiast ja isegi Lõuna-Ameerikast, kust nad aga tulla ei tohiks. Kaup võib liikuda küll vabalt Euroopas, kuid mujalt ei tohi seda ilma kaubamärgi omaniku loata siia tuua.

On avastatud ka võltsitud ja varastatud parfüüme. Kord ostis üks klient veebipoest parfüümi, mille karp oli justkui rongi alt läbi käinud. Kui ta pöördus ametliku maaletooja poole, selgus, et tegemist oli seitsme aasta vanuse parfüümipartiiga. Teisel juhul näitas pakendi kood, et kaup pärines Itaaliast, varastatud kauba partiist. Maaletooja sõnul käib praegu Itaalias kriminaalmenetlus, sest seal avastati konteineritäis varastatud parfümeeriat, mis oli liikumas Araabia Ühendemiraatidesse.

Ühe parfüümifirma kontoris laual on kaks Versace Bright Crystali parfüümi kinnist pakendit. Tegu on naiste  lemmiku ja Eesti ühe enim müüdud lõhnaga. Üks pakenditest on originaal, teine Eesti ühest internetipoest tehtud testost.Asjatundjate sõnul tekitab juba avamata pakend küsimusi. Näiteks kui originaalkarbil on QR kood sisse trükitud, siis teisel pakendil on see üle kleebitud sarnase koodiga. Teiseks on näha, et karbi ümber olev kilepakend on lahti võetud ning kaup on teistmoodi ümber pakendatud.“Võltsingud on sageli pärit Hiinast, kus osatakse tooteid nii hästi kopeerida, et isegi ametlikel tootjatel võtab identifitseerimine mitu päeva. Tegemist on pika, aega- ja rahanõudva tõendamisprotsessiga,” selgitavad asjatundjad. Joosti sõnul on jutud võltsitud kaubast aga väljamõeldis. “See on külajutt. Paari-kolme tuhande lõhna kohta tuleb üks, maksimum kaks pretensiooni. Kas on lõhn lahjem või lõhnab teistmoodi kui poes. Üldjuhul pretensioone ei ole. Ma ei tea ühtegi müüjat Eestis, kes müüks võltsitud kaupa. Eks kahtlustajaid ole ikka,” ütleb ta.

Advokaatide hinnangul rikutakse ainuüksi testrite müügiga räigelt seadust ja kaubamärgi omanikel või maaletoojatel ei jää tõenäoliselt üle muud, kui kohtusse minna. Advokaadibüroo Glimstedt partner Priit Läti sõnul on ainult aja küsimus, millal Eestis leiab aset kohtupretsedent, sest Euroopa kohus on sellelaadseid otsuseid teinud.“Märked “näidis” ja “müümine keelatud” annavad selgesti edasi asjaomase kaubamärgi omaniku tahet asjaomast märget kandvaid kaupu mitte müüa. Seega teatud asjaoludel võib testrite müük ilma kaubamärgiomaniku nõusolekuta rikkuda kaubamärgiõiguseid ja olla keelatud,” ütles Lätt.Boreniuse advokaadibüroo advokaat Liina Jents on veendunud, et tester ei ole müügitoode. “Isegi kui tester on Euroopas edasimüüjale antud, siis mitte selleks, et seda müüa,” lausub Jents. Ta viitab karistusseadustiku paragrahvile 226, mis ütleb, et patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi omaniku ainuõiguse teadva rikkumise eest juriidilise isiku poolt karistatakse rahalise karistusega.“Ma leian, et testrite müük võiks minna selle paragrahvi alla. Ei ole usutav, et müüja ei tea, et ta müüb testreid ehk teisisõnu on see teadlik tegevus. Enamasti on lisatud toodetele ka lause “Not for sale”, mis peaks väga selgelt edasi andma õiguste omaja seisukoha selle toote müügi osas.”Jentsi sõnul on levinud skeem, kus parfüümid müüakse väljapoole Euroopa Liitu, kuid siis ilmuvad need ringiga siia tagasi. Tavaliselt juhtub see kaubamärgi omaniku loata, mis on õigusvastane tegu.

Kahtlane tagasitee Euroopa turule. “Need võivad tulla tagasi originaalidena või siis on toodetega manipuleeritud – näiteks on pakendid lahti võetud, koodid ära lõigatud või üle kleebitud, parfüüme on lahjendatud, vms.Küsimus on selles, kuidas see kaup on tagasi Euroopasse hulgilattu saanud. Ja kuidas ikkagi sealt tulnud kaubal ja ametlikel maaletoojatel on sedavõrd suur hinnavahe,” ütleb Jents.Mis puudutab võltsinguid, siis karistusseadustik keelab ka võltsitud kaubaga kauplemise ning ettevõtet on võimalik karistada trahviga.Jentsi sõnul rikuvad veebipoed lisaks eelnevale fotode ja reklaamide üles riputamisega autoriõigusi, lisaks ka isikuõigusi, sest kaubamärgi omanikel on modellidega tähtajalised lepingud.“Kui üles lugeda, on neid rikkumisi päris palju. Väga mugav äri, võtan internetist pildid, tellin midagi kontrollimata kuskilt hulgilaost kauba ja müün,” ütleb Jents.

Kui see kaup on tulnud Euroopasse ilma kaubamärgiomaniku nõusolekuta, siis on tegemist illegaalse kaubaga.

Euroopas kohtuasjad. Advokaadid viitavad kahele Euroopa kohtu otsusele. Üks neist, Coty Prestige Lancaster Group vs Simex Trading langetati 2010. aastal.Coty Prestige on firma, mis omab kaubamärke Lancaster ja Joop! ja turustab ka kaubamärkide Davidoff, Calvin Klein, Lagerfeld jt tooteid. Ettevõte ostis Saksamaa kauplusteketist Sparfümerie kontrollostuna Davidoff parfüümi testreid. Koodide järgi selgus, et testrid olid antud ühele Singapuri heakskiidetud edasimüüjale. Kauplus teatas, et sai testrid firmalt Simex Trading ning Coty Prestige andis firma kohtusse, mis kokkuvõttes leidis, et testrid ei ole müügiks. Teine otsus on pärit mullu suvest, kui vaidlesid L’Oreal ja eBay. L’Oreal leidis, et eBay rikub kaubamärgiomaniku õigusi, kui müüb testreid või proovipudeleid. L’Oreal esitas hagi eBay ja selle kolme tütarettevõtte ning seitsme kaupu müünud inimese vastu.Kohus leidis, et kui proovipudelitel on märgis “Tester”, siis – kui vastaspool ei suuda tõestada vastupidist – võib kaubamärgi omanik keelata nende müümise.Samuti leidis kohus, et kui kauba pakend oneemaldatud ja sellelt puuduvad nt tootja või turustaja andmed, või kui kaubamärgi omanik suudab tõestada, et pakendi eemaldamine kahjustas selle toote kuvandit ja kaubamärgi mainet, võib kaubamärgi omanik keelata selle müümise.

Maaletoojad dikteerivad hinna. Levelzone’i omanik Ivo Joost selgitas, et enamik Eesti internetipoed tarnivad kauba Euroopa ühest suurimast hulgilaost Tšehhis. Ta ütleb, et kokku on neil kümmekond tarnijat, mitu neist on Inglismaal.“Kaup tuleb üle Euroopa igalt poolt. Põhikoht on Inglismaa, aga ka Tšehhis on üks Euroopa suurimaid hulgiladusid. Meie rõhume hinnale, sest hind on meie jaoks esimesel kohal. Kus on hea hind, sealt me ka ostame,” ütles Joost. Ent kuidas on ikkagi võimalik, et hinnad nii palju erinevad? “Peamine vahe tuleb sellest, et maaletoojad dikteerivad hinna, samuti on jaekaubanduse poodidel teised marginaalid, ka kulud on teised – sealt tulevadki suured hinnakäärid,” ütles Joost.Eelmise aasta ilumessil üritas ta läbirääkimisi pidada juuksehooldusvahendite maaletoojatega, et nende kaupa edasi müüa. “Mitte keegi ei tahtnud sellest kuulda. Nende tingimus on, et hinnad peavad olema nagu poodides. Mitte kellegagi ei saanud kokkuleppele.”Tema firma alustas lõhnade müügiga 2010. aastal, idee sai alguse abikaasa enda parfüümiostust internetis.“Naine tellis Inglismaalt e-poest lõhna ja vaatasime, et hinnavahe on nii suur. Mujal maailmas pole ka jaekaubanduses hinnad nii kõrged kui meil. Meie lõime kohapeale lao ja tegime tarneaja nii lühikeseks kui võimalik. Seda polnud Eestis varem   keegi teinud ja see oligi meie üks plusse,” rääkis ta.Eelmisel aastal oli firma müügitulu 225 000 eurot ja kasum üle 18 000 euro. Joost ütles, et käive suureneb sel aastal kindlasti. “Me töötame tõsiselt. Kuu aja pärast tuleb täiesti uus internetipood välja. Palju on selliseid lahendusi, mis on Eestis esmakordselt,” lisas ta.Joost teab, et suured poed kannavad nende peale vimma. “Oleme omal nahal tunda saanud,” ütles Joost ja andis mõista, et olelusvõitlus parfüümiturul on karm.

Äripäev tegi testostu Tartus asuvast firmast Viking Company, kelle koduleht on aostore.eu.Tellisime Hugo Bossi 100 ml meestelõhna Orange Man, mis maksab poes ligi 72 ­eurot aga veebipoes 38 eurot ja 75 ml Escada naistelõhna Incredible Me, mille hind veebipoes oli 32 eurot, kuid poes poole kõrgem.Kümne päeva pärast oli pakk pakiautomaadis. Valgest kilekotinutsakust tuli välja kaks mullikilesse pakitud pudelit.Meestelõhnal polnud karpi ümber, aga samas puudus ka märge, et tegu on testriga (mis selgitaks paki puudumist). Naistelõhnal oli nii karbile kui ka pudelile kirjutatud “Not for Sale” ja “Demonstration” (mitte müügiks ja toote esitlemiseks – toim).

Kerle Kiik, Hugo Bossi esindaja Sirowa Tallinn kosmeetikaosakonna juhatajaProbleem teeb tõsist muret nii jaekauplustele, maaletoojatele kui ka tootjatele. Nemad  kannavad marketingikulud ning garanteerivad, et tarbijad saavad kvaliteetse ja kehtiva säilivusajaga toote, et oleks saadaval toote info ja testrid.Kaup jõuab veebipoodidesse tõenäoliselt musta turu kanalitest ja võimalikke variante, kust Euroopa kokkuostjad oma kauba hangivad, on palju. Näiteks võivad edasimüüjad likvideerida soodsate hindadega oma halvaks läinud ladu, kaupa võltsitakse, originaale dekodeeritakse ja seetõttu on võimatu selgeks teha, millisest riigist tooted mustale turule sattunud on.Maaletoojad ja tootjad astuvad esimesi tõsiseid samme musta turu kaubanduse vastu – tehakse testoste, mille põhjal suletakse musta äri kanaleid, toodete kodeerimine muudetakse kindlamaks, ehk peagi ei ole koode võimalik enam tootelt eemaldada ja see võimaldab kindlaks teha, milline riik ja maaletooja mustale turule tooteid müünud on.Kui kaup on pärit EList, võib seda siin müüa, kuid ostjat peaks ettevaatlikuks tegema sellise kauba kvaliteet. Internetis liigub ka palju võltsitud tooteid. Nende vastu kindlustab tarbija ennast tooteid vaid kauplustest ja kauplusekettide enda veebilehelt ostes.

MyLook OÜ (www.mylook.ee)Asutatud 2009. aastal, jaemüük posti või interneti teelasukoht: TallinnOmanikud: Margus Merilai; Jan-Kristjan Michelson, OÜ Krame Inv (Meelis Krämann)Kui 2010. aastal oli müügitulu 203 886 eurot ja kasum 12 976 eurot.2011. aastal ulatus müügitulu 1 120 370 euroni ja kasum 136 676 euroni.

Joost-Level OÜ (www.levelzone.ee)Asutatud 1996. aastal, kuni aastani 2010 tegeles firma muusika-ja videosalvestiste müügiga. Alates 2010. aastast tegeleb firma lõhnatoodete müügiga interneti teel, väiksemal määral ka raamatupidamisega.Omanik Ivo JoostAsukoht: Rakvere2011. a moodustas OÜ Joost -Level müügitulu 224 503 eurot, sellest 219 822 eurot moodustas müük interneti teel.Kasum 18 431 eurot.2010. aastal oli müügitulu 112 872 eurot

Vikman Company OÜ (www.aostore.eu) ja Angel Fashion OÜAsutatud 2010. aastal, jaemüük posti või interneti teel (parfüümid, rõivad, jalatsid, jm), Angel Fashion 2011.asukoht: TartuOmanik Anna Vikman2010. aastal oli Vikmani müügitulu 18 658 eurot.2011. aasta majandusaasta aruanne puudub mõlemal ettevõttel.

OÜ Tax Free (www.taxfree.ee)Asutatud 2012. aastalAsukoht: TartuOmanik Henry Paala