Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul on igati mõistlik, et Kreekale on poliitilisi kokkuleppeid silmas pidades abi antud, kuid nüüd tuleks panna asjale mõistlik piir.
Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead istuvad täna Brüsselis laua taha, et arutada majandus- ja rahaliidu tulevikku. Euroopa Ülemkogu seekordsel istungil on rõhuasetus pangandusjärelevalvel. Kuid on ka teine märksõna - Kreeka.
Küsisime Meelis Einsteinilt, kas Kreeka peaks nüüd eurotsoonist lahkuma. "Vaevalt, et nad minu arvamuse peale midagi ette võtakse, kuid noh, kui nad püksirihma nüüd pingutavad, siis küll nad eurotsoonis ka jätkavad,” lausus Einstein.
”Eks eestlastel on õigus nuriseda, kuid seda ei saa ka nüüd öelda, et kreeklased pole üldse pingutanud, nende elu on viimasel ajal halvemaks läinud ikka küll. Kuid eks tase on muidugi ka erinev. Arvan, et see, mis siiani otsustatud, on okei, eriti kui on poliitilised kokkulepped, kuid õige oleks kuskile piir panna. See ei saa minna edasi nagu lumepall, et veeretame kogu aeg suuremaks,” rääkis Einestein ja lisas: ”Saksamaal ju arutati, et kas Saksa abi on õige ja seal leiti, et abi osutamine on õige, kuid sellele pandi piir. Võibolla oleks ka Eestis aeg poliitikutel nüüd öelda, et see, mis me tegime, oli õige, kuid kuskilt maalt me edasi enam ei lähe,” rääkis Einstein, kelle sõnul kreeklased on pingutanud, kuid tahavad nüüd aega juurde saada, samal ajal maksab keegi aga kogu aeg raha juurde - ja see pole ettevõtja hinnangul õige.
”Ma ei usu, et Kreeka välja viskamise küsimus ametlikku päevakorda üldse tuleb, see peab enne olema ikka tagatubades ära otsustatud. Vahepeal paistis, et mõeldakse selle peale, kuid praegu kogu Euroopa eesotsas Saksamaaga üritab teha samme, et seda dramaatilist otsust mitte teha, sest keegi ei tea, mis siis saama hakkab,” lisas ettevõtja.
Seotud lood
Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.
Laenatud heaolu ei saa kaua kesta ning palgatase peab Kreekas langema, märkis riigikogu liige Taavi Rõivas.
Pessimistlik Rootsi rahandusminister ennustab muutusi poole aasta jooksul.
Rootsi rahandusminister Anders Borg kordas oma seisukohta, et tõenäoliselt tuleb Kreekal euroliidust lahkuda.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele