Tallinki suuraktsionär: liiga vähe sobivaid võimalusi

“Meil on Baltimaades olnud kolm investeeringut, nende seas ka Tallink. Võib-olla on sedagi palju,” ütles Roy. “Probleemiks on ettevõtete väiksus. Meil ei ole siit suurt midagi võtta.”

Temale sobivad investeerimisvõimalused algavad 50 miljonist dollarist. Ta kurtis, et Baltimaades ei ole eriti jäänud keskmise suurusega ettevõteid, millesse investeerida. Meie mõistes hiigelettevõtted ei küüni rahvusvahelises mastaabis isegi keskmise suurusega ettevõteteni.

Fond vaatas laiemalt ringi. 2001. aastal loodud Citigroup Venture Capital Internationalil on varasid 8 miljardit dollarit, neid juhib 76 inimest seitsmes asukohas. Fond otsib kontrollosalusi suurusjärgus 100–200 miljonit dollarit ja vähemusosalusi (nagu Tallink on) suurusjärgus 50–100 miljonit dollarit. Väiksemad tehingud ei paku fondile huvi, kuna need oleks katmiseks ja fondi edukuse mõjutamiseks liiga väikesed.

Fond on investeerinud 140 ettevõtetsse 6,5 miljardit dollarit ja müünud investeeringuid 89 ettevõttes 8,2 miljardi dollari eest.

“Me ei tegele ettevõtete igapäevaoperatsioonidega, kuid oleme aktiivsed, kui teemaks on strateegilised otsused, nagu ettevõtte müük,” lausus ta esinedes.

Tallinki osalus osteti 2003. aastal. “Vaatasime 2002. aastal, kuidas saadakse hakkama Romantika ehitusega,” ütles tulemusega rahule jäänud Roy. “2003. aastal saime Tallinki ostuga jala Baltimaade pinnale.”

Royl kindel põhjus Tallinki hinnata. “Meie meeldib suurepärase juhtkonna ja juhtimisega Tallink,” lausus ta. “On tore, et ettevõtte juhtkonnal on ettevõttes osaluse näol oma nahk mängus.”

Teised kaks Balti investeeringut on juba müüdud. Fondile kuulub 7,3 protsenti Tallinki aktsiatest. Iga paari kuu tagant Eestit külastava Roy sõnul on Tallinkil üks maailma moodsamaid laevastikke ning tegemist on maailmas suuruselt kuuenda maksuvaba (tax free) jaekaupmehega.

Tiivas müüks kogu portfelli tühjaks. Rääkides sellest, millisel tasemel tehakse Balti turul tehinguid, ütles East Capitali juht Gert Tiivas, et kümnekordse EBITDA juures müüks ta kogu fondi portfelli tühjaks. Balti turu probleem on selles, et ka langenud suhtarvu näitude juures on head ettevõtted liiga kallid, et minna tehinguni, ja osa ettevõtteid ei taha madalale valuatsioonile vaatamata mitte keegi, arutles Tiivas.

Turule tuleb 200 miljoni eurone fond. Euroopa Investeerimisfond loob 1. jaanuarist 2013 vähemalt 200 miljoni euro suuruse Balti Innovatsioonifondi, kus osaleb iga Balti riigi valitsus 20 miljoni euroga (Eestis KredExi kaudu), millele EIF lisab 40 miljonit eurot. Erasektorist oodatakse rikastelt eraisikutelt ja pensionifondidelt 100 miljoni eurost panust. Üks investeerimispangankur rääkis, et Eesti valitsus tegutses jõuliselt fondi loomise vastu, kuid lõpuks siiski nõustus selles ürituses osalema. Fond loodab teha aastas 3–6 tehingut.

“Kui keegi on huvitatud kaasa löömisest, siis võite juba praegu meile helistada,” ütles EIFi Põhja-Euroopa juht Graham Cope, lisades, et 1. jaanuaril alustamine on puhtakujuline formaalsus.