• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swed: järgmiseks aastaks tasub puhvreid hoida

    Mõistlik on säilitada täna 2013. aastaks puhvreid, et hoida aastatel 2013-2014 tarbimist samal tasemel, leiab Swedbanki portfellijuhtimise valdkonnajuht Urmas Simson. "Sisetarbimise stabiilsus on järgmise paari aasta jooksul väga vajalik."

    Septembris kasvasid nii ettevõtete kui eraisikute laenuportfellid. Eesti residentidest ettevõtete laenuportfell kasvas septembris võrreldes eelnenud kuuga 1,2% (2,0% alates aasta algusest). Residentidest majapidamiste laenuportfelli kasv oli septembris 0,5% (võrreldes 2011. aasta lõpuga portfell kahanes -1,5%).
    Kokku oli Eestis tegutsevate kommertspankade laenuportfelli kasv septembris 0,6%, sama suur oli kasv ka võrreldes aasta algusega.
    Siiani ei ole Euroopa majanduses toimuv Eesti majapidamiste meeleolule olulist mõju avaldanud. Järgmise 6-12 kuu jooksul on samaväärselt stabiilsete mahtude püsimine siiski vähem tõenäoline. Välismajandusest põhjustatud negatiivset mõju me järgmise 3-6 kuu jooksul Eesti sissetulekutele ja tööhõivele tõenäoliselt veel ei näe, samas võib ekspordinõudluse jahtumine tuua selle mõju välja üsna kiiresti. Ehkki seni on Euroopa majanduslangus olnud eelkõige Lõuna-Euroopa riikide teemaks, on languse mõju avaldumine meie lähiriikides aja jooksul paratamatu.
    Eesti eraisikute võlakoormus on oluliselt madalam meie põhjanaabrite omast. Kui Eestis on eraisikute võlakoormus kokku 7,0 miljardit eurot (sh mitteresidendid 0,07 mld eurot), siis Soomes on sama näitaja 129,7 miljardit eurot.
    Kui erinevus Eesti ja Soome rahvaarvus on neljakordne, siis eraisikute võlakoormuses on vastav erinevus 18,7-kordne. Eesti erasektori võlakoormus on Euroopa riikide võrdluses pigem madal. Eesti madalast avaliku sektori võlakoormusest on juttu olnud palju. Kui Eesti avaliku sektori võlakoormus jääb alla 10% sisemajanduse kogutoodangust, siis Euroopa Liidu riikide keskmine võlakoormus on ligi 85% SKP-st.
    Hoiuste maht septembris ei muutunud, alates aasta algusest on hoiuste maht kasvanud 6,1%.
    Tulemust hoidsid peamiselt valitsussektor ja finantseerimisasutused, kuna residentidest ettevõtete ja eraisikute hoiused kahanesid. Et aasta eelmiste kuude tõusud on olnud üsna jõulised, ei ole deposiitide mahu pärast muretsemiseks põhjust. Samas on selge, et tulenevalt sisetarbimise järsust kasvust käesoleval aastal on raha neto sissevool Eesti majandusse nõrgenenud. Sellest tulenevalt ei ole laenude-hoiuste suhte sama kiiret paranemist enam oodata, mistõttu oleks parem, kui jaekaubanduse käibed selle aasta lõpus enam sama kiiresti ei kasvaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.