Kreeka ei jaksa rohkem kärpida
Kreeka paneb oma abistajate meelekindluse sel nädalal taas proovile – peaminister Antonis Samarasel on raske järgmise laenuosa väljamaksmiseks nõutud reformidele poliitilist toetust saada.
Pühapäeval ütles Samaras, et palkade ja pensionide vähendamine Kreeka uues kärpekavas saab olema viimane raund – Kreeka ühiskond ei kannata rohkem välja, vahendas agentuur Bloomberg.
Eile esitas Samaras kärpekava parlamendile, hääletust oodatakse kõige varem homme. Tänasest on Kreeka ametiühingud välja kuulutanud uue 48tunnise streigi.
Kreeka võib Itaalia ja Hispaania kaasa kiskuda. “Kreeka riskid on sellel nädalal jälle teravalt üleval,” ütles Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding. “Kreeka on oluline, sest võib valla päästa uue kriisilaine, mis kisuks kaasa palju suurema majandusega Itaalia ja Hispaania.”
Troikaga (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFiga) peetud kõneluste eesmärk oli leida viis Kreeka jätkamiseks euroalal. Kreeka koalitsioonis ei ole aga ikka veel üksmeelt uute kärbete ja reformide suhtes. Samal ajal vaidlevad Kreeka abistajad selle üle, kuidas Kreeka võlakoormat vähendada. Riigivara erastamise seadus läks läinud nädalal Kreeka parlamendist läbi häältega 148 poolt ja 139 vastu, tekitades kartusi, et Samarase koalitsioonil ei ole parlamendis enam piisavalt toetust.
Katastroofiline langus. Samaras manitses parlamendisaadikuid uut kärpekava heaks kiitma. Kui Kreeka rahaliidust välja kukub, tähendaks see elatustaseme langust 2009. aasta tasemega võrreldes 80%. Ülejäänud Euroopale tähendaks see uuesti euro lagunemise spekulatsioonide naasmist, mis võib tekitada tormi Hispaania võlakirjaturul ning sundida riiki abipaketti küsima, ütles Schmieding.
Euroala rahandusministrid tulevad kokku 12. novembril, et otsustada, kas maksta Kreekale abilaenust välja järgmised 31,5 miljardit eurot. Samal nädalal tuleb Kreekal lunastada ports võlakirju.
Kreeka SKP kahaneb tänavu 6,6% ja jätkab langust kahel järgneval aastal. Töötuse määr on üle 25%. Võlakoorma kasvu prognoosib valitsus tänavuselt 176%-lt 2014. aastal 192%-le SKPst.