• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,57
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,57
Eile ilmunud Äripäeva keemiatööstuse TOP tõi taas päevavalgele murekohad, mis meie iseenesest üle keskmise kasumlikult majandavaid kemikaalide tootjaid kammitsevad – tööjõupuudus, ebakindel maksundus ja riigi toetuse puudumine.
Edetabelist nähtub, et kuigi mitu varasematel aastatel avara rahvusvahelise haardega silma paistnud ettevõtet mullu kasumlikkuses kaotasid, püsib enamik TOPi pääsenud ettevõtjatest siiski kasumis, tegeleb agaralt tootearendusega ja eksporditurgude laiendamisega. Seda kõike üha enam pitsitavate keskkonnatasude kiuste.
Puhtalt emotsionaalselt hinnates võib seaduseandjast aru saada – keemiatööstusest lähtuv keskkonnasurve ongi suure tõenäosusega teiste ettevõtlusvaldkondadega võrreldes kõige suurem ja nende õlule pandud kõikvõimalikud maksud õigustatud. Sestap rakendus aastaid tagasi ka põhimõte – saastaja maksab.
Medalil on ka teine külg – järjest karmimaks muutuvatest keskkonnanõuetest tingitud investeerimisvajadus. Nõnda ongi keemiaettevõtted kahe tule vahel – ühelt poolt ründavad riiklikud maksud, teiselt poolt vajadus teenitud kasum saastamise vähendamise hüvanguks investeerida.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele