Riho Unt: palgatõusuks pole vajadust

Eurotsooni väljavaated sombused. Arumäe sõnul on kahel järgneval aastal eurotsooni väljavaated jätkuvalt sombused ja mured hiilivad ligi Eesti peamistele ekspordipartneritele. “Põhjamaade nõrkuseks on kehv ekspordi taastumine, maailmamajanduses toimuv on mõjutanud ka meie peamisi ekspordipartnereid,” märkis Arumäe.

Ta märkis, et eurokriis pole viimasel ajal enam nii terav, ja seda tänu Euroopa Keskpanga meetmetele, mis on kriisilt akuutsust maha võtnud. Vaatamata keskpanga toetustele jätkuvad Arumäe sõnul aga Euroopas negatiivsed arengud: tööturu olukord on nõrk ja inflatsioon püsib suhteliselt kõrge.

“Eurotsoonis oodatakse alles 2014. aastal taastumist, mis peaks saama tuge USA majanduse taastumisest,” selgitas Arumäe.

Ebakindlus suurem kui masu ajal. Tarkinvestori juht Kristjan Lepik peab majanduse väljavaateid samuti ebakindlaks. “Juba  2008/2009 kriisis oli palju närvilisust ja ebakindlust. Praegu saame öelda, et ebakindlus on suures osas alles jäänud. Paljud majandustegelased leiavad, et selgus tuleviku suhtes on praegu veel väiksem kui masu ajal,” vahendas portaal raamatupidaja.ee Lepiku eelmisel nädalal raamatupidamisettevõtete liidu konverentsil peetud ettekannet.

Lepiku sõnul saab olukorra plusspoolele kirjutada Eesti majanduse paindlikkuse, mis on suurem kui teistes Euroopa riikides. “Ettevõtte juhtkonnale on suur väljakutse olla pidevas muutumisvalmiduses,” sõnas Lepik.

Lepik rääkis, et Eestis on eksport praegu oma lae saavutanud, aga sisenõudlus võib veel kasvada. Ta rõhutas, et Eesti ettevõtetel on vaja tõsta oma kasumlikkust. “Töötajatel on juba piisavalt teadmisi, aga me pole kasumlikud, äritegevuses on palju õhku sees, seega rentaablus on madal,” ütles Lepik.